|
||||
Nr 10 (807) Neljapäev, 1. märts 2007 |
||||
Arhiiv |
Viimastel aastatel on nii Riigikogu kui ka kohalike omavalitsuste valimiste eel kujunenud vaat et kõigutamatuks ja paraku järjest süvenevaks nähtuseks pensionäride (neid on ju kogunisti 300 tuhande ümber) ja puuetega inimeste (riikliku toetuse saajad on nemadki ning neid on kokku umbes 100 tuhat) peibutamine lubadustega tõsta pensione ja toetusi, mõistagi lihtlabase eesmärgiga nendelt oma erakonnale poolthääli saada. Pühapäevaste Riigikogu valimiste eel käisid nii Reformi- kui ka Keskerakond justkui teineteisega võisteldes eakate ja invaliididegi enda poolduslummusesse võrgutamiseks tulevase keskmise kuupensionina välja järjest suuremaid summasid, nagu olnuks tegemist hasartse pokkerimänguga, milles osutub teadupärast võitjaks pahatihti just osavaim bluffija. Meile paraku ammuteada tõsiasi, et Eestis, ikkagi veel üpris kiiresti kihistuvas ja sestap ühiskonnas sotsiaalset ebavõrdsust süvendavas liberaalses väikeriigis on keskmine pension kordades väiksem kui arenenumates Euroopa Liidu riikides. Sellepärast ei saa ju suuremate ning mõjukamate erakondade lubadused (teinekord lausa pealetükkivalt ebausutavad!) meile, pensionäridele, mitte vastumeelt olla. Aga... Aga juba üsna kohe pärast (nüüdseks kahjuks juba mitmest otsast aegunud) pensioniseaduse jõustumist hakati aina murelikumalt rääkima-kirjutama sellest, et too senikehtiv, kuid tegeliku elu nõudmistest ja vajadustest üha ilmsemalt maha jääv pensioniseadus koos nn pensionireformiga tekitatud pensionide indekseerimise kurikavala süsteemiga võimaldab keskmist pensioni tõsta Riigikogus enamust moodustavate parteide pelga suva kohaselt. Pensioni tõstmisest ongi tehtud justkui poliitiline kompvek, millega eakaid inimesi enda poolt hääletama viiakse. Keskerakondlike omavalitsuste (praegu eeskätt Tallinna) puhul on juba aastaid selleks lastud käiku lisavigur pensionäride laushüpnotiseerimiseks — mõtlen siin mõnel eelnenud aastal populistliku 500, kahel viimasel aga juba 700 toetuskrooni maksmist pensionäridele, väidetavalt teenuste ja esmatarbekaupade hinnatõusu kompenseerimiseks. Seepärast oli mul läinud pühapäeva hilisõhtul Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tuumiku hulgas baaris The Lost Continent valimiste lõplikke tulemusi oodates erakonna esimehelt Ivari Padarilt vägagi rõõmustav kuulda kindlasõnalist lubadust, et siis, kui sotsiaaldemokraadid nüüd taas valitsuskoalitsiooni peaksid jõudma, on nende üks kavatsetavaid eesmärke sotsiaalsfääri stabiliseerimiseks just pensionide indeksite ümbertegemine sellisel moel, et saaks tagatud keskmise pensioni korrapärane, regulaarne tõusmine, olenemata ühe või teise poliitilise jõu soovist täpselt ajastatavate pensioni tõstmistega endale odavat populaarsust kuhjata. See muudaks ühiskonna märksa stabiilsemaks, nentis Ivari Padar. Mul oli temalt heameel kuulda sedagi, et sotsiaaldemokraatide arvates peab keskmine pension edaspidi kerkima märksa nobedamini kui keskmine kuupalk. Ainult sel moel on Eesti eakatel võimalik saada õigustatult osa meie ikka veel kiireneva majanduskasvuga kaasnevatest hüvedest. Lõpuks pärisin Ivari Padarilt: “Aga mida te kavatsete valitsusse jõudmisel teha puuetega inimeste heaks? Nende toetused on ütlemata tillukesed, juba seitsmendat aastat tõstmata.” Ka puuetega inimeste kui ühiskonna nõrgima lüli peale mõtleme, neid on tarvis kindlasti aidata, nentis Ivari Padar. Nii ümber- kui ka üldse väljaõppega neile sobivateks kutsealadeks, nende sõiduvõimaluste parandamisega kui ka nende toetuste ning pensionide suurendamisega jne. * * * Neid teisipäeva õhtupoolikul kirjutatud ridu enne lehe trükkisaatmist veel kord üle lugedes tundsin, et olen hakanud päris tõsiselt soovima, et kolmikliidu valitsus (Reformierakond koos IRL-i ja SDE-ga) võimalikult peatselt tööle saaks. Siis näeme ju sedagi, kuidas (ja kas) sotsiaaldemokraatide inimsõbralikud, sotsiaalsfääri korrastavad plaanid saavad tegelikkuseks nendest märksa parempoolsemate koalitsioonikaaslaste seltskonnas. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||