|
||||
Nr 9 (806) Neljapäev, 1. märts 2007 |
||||
Arhiiv |
Hannes Maasel, Hiiumaa maavanem:
Mis ajast sa Hiiu maavanem oled? Maavanemaks kinnitati mind märtsis 1999. Oma kolleegide hulgas olen üks pikemalt ametis olnuid, kuid minust on hoopis kauem maakonna elu juhtinud Pärnu maavanem Toomas Kivimägi. Pööraksime nüüd pilgu eakate poole. Aasta lõpu seisuga oli meil 2689 pensionäri, neist vanaduspensionäre 2033. Peale selle töövõimetus- ja invaliidsuspensionärid. Veel mõni aasta tagasi oli maakonna elanikkond noorem. Muutuse on tinginud põhiliselt kaks asjaolu. Esiteks paljud vanemad inimesed, kelle sünnikodu on siin saarel ja kes oma tööelu on mujal elanud, tulevad noorpõlvekoju tagasi. On ka neid, kes tulevad saarele sugulaste juurde vanaduspõlve pidama. Teiseks läheb saarelt välja noori tööinimesi. Aga see on ka mujal maakohtades nii, et pensionäride osakaal elanike hulgas tõuseb. Kuidas hindad sotsiaaltööd Hiiumaal? Varem oli sotsiaaltöö seis valdade viisi erinev, kuid aja jooksul on see valdkond meil üsna hästi välja arenenud. Kui pensionäride arv hakkas kasvama, võis karta, et sotsiaalsüsteem ei jõua järele. Kuid meie omavalitsused on siiski toimekad ja kõik vallad tulevad hästi toime. Need inimesed, kes hoolt vajavad, on igal pool tähelepanu all. Peale selle tegutsevad kõigis omavalitsustes pere- või päevakeskused, kus eakad saavad aega veeta ja üritusi korraldada. Siia võib lisada, et meie sotsiaaltöötajad on küllalt toimekad oma ülesandeid täitma. Peale selle tegutsevad kõikjal hooldustöötajad, kes abistavad neid, kes ei jõua poes käia või vajavad muul viisil abi. Kas mõni eakas on oma murega maavanema juurde tulnud? Meil on oma sotsiaal- ja tervishoiuosakond, kes lahendab need küsimused, mis jõuavad maavalitsusse. Kuid ühel juhul tuli ka maavanemal sekkuda ja seda tegime ühiselt kõigi maavanematega. Nimelt siis, kui haigekassad kohtadelt ära kadusid ja nende roll anti üle postkontoritele. See tekitas eakate hulgas palju probleeme. Postiametnik, kellel on kümme muud ülesannet, ei jõudnud süveneda pensionäride muredesse ja neile nõu anda. Maavanemad seisid ühiselt eakate eest. See asi seati veidi ümber ja haigekassa roll tuli teatud määral üle maavalitsuse sotsiaalosakonda. Meie ametnikud aitavad inimesi blankettide täitmisel, millega vahepeal oldi püstihädas. Samuti panevad nad täidetud paberid posti. Meie osakonnas võtavad abivajajaid vastu Aasa Saarna ja Vilma Tikerpuu, kes annavad ka konsultatsiooni. See koormus ei ole suur, nii paar inimest päevas. Ka postkontoris saab endiselt dokumente täita. Kärdla pensionärid on üles tõstnud küsimuse eakate pansionaadi rajamisest linna ja selleks on ka sobiv hoone olemas Pargi t 3, kus varem oli piirivalve komandantuur. Selle munitsipaalomandisse saamise eest on seisnud Kärdla linnavalitsus. Kas see küsimus on ka maavanema ette jõudnud? Jah, on küll. Kolm omavalitsust pöördusid maavalitsuse poole palvega aidata kaasa endiste sõjaväele kuulunud hoonete üleandmiseks munitsipaalomandisse. Emmaste vallavalitsus taotles kahte Sõru sadama lähedal tühjalt seisva Vene piirivalve ohvitseride elamu üleandmist. Kõrgessaare vallavalitsus tahtis munitsipaliseerida tühjalt seisva Tahkuna kordoni ja Kärdla linnavalitsus siis Pargi 3 staabihoone. Viimati, kui siseminister Kalle Laanet Hiiumaal käis, olid temal kaasas ministeeriumi kinnisvaraosakonna spetsialistid, vaatasime kõik need objektid üle. Emmaste ja Kõrgessaare taotluste kohta tuli peagi positiivne vastus ja need on valdadele üle antud. Kärdla kohta veel vastust ei ole. Rääkisin nüüd sel teemal siseministeeriumi asekantsleri Merle Küngasega, kes ütles, et Pargi 3 hoone dokumendid on vormistamisel. Olen linnavalitsuse ja eakate inimestega nõus, et see hoone on sobiv pansionaadi rajamiseks, pealegi väga rahulikus paigas. Milliseks kujunes 2006. aasta Hiiumaa majanduses ja üldse saare elus? Majanduses oli tõusuaasta nagu mujalgi Eestis. Meil on see märgatavam plastitööstuses, kus kasumid on hästi kasvanud. Aga samuti metsanduses ja puidutööstuses. Positiivselt võib rääkida ka turismist ja põllumajandusest. Kahjuks hoopis vastupidi on asjad kalatööstuses. Tuli juba teine pankrotilaine ja sealt ei ole enam pääsu. Inimesed on jäänud kalatehasest töötuks. Kuid sellest hoolimata on töötute arv meil siiski väike. Pigem on töökäte puudus, seda just täpsemat oskust nõudvatel erialastel töödel. Elanike arv väheneb jätkuvalt, sündimuse tase püsib madal. Meie jaoks on see saare elu kurvem pool. Oleme omavalitsuse juhtidega arutanud, mida oleks võimalik siin ette võtta. Aga näib, et mõni juhtiv organ surub maaelu arengule tugevasti pidureid peale, seda eriti saartel ja Lääne-Eestis. Teisiti ei oskagi hinnata PRIA nõudmisi, talupidajatelt nõutakse antud toetusi tagasi. Mida ütled selle kohta? Kolme Lääne-Eesti maakonna maavanemad kohtuvad omavahel. Käsitleme alati ühte põhiteemat. Jaanuari kohtumisel oligi meil põhiteemaks just pindalatoetustega seotu. Me tegelesime selle asjaga juba varem, kutsusime PRIA ja põl-lumajandusministeeriumi esindajad kohtumisele talupidajatega. Aga selgeid vastuseid me ei saanud. Siis otsustasime teha maavanemate ühise pöördumise põllumajandus-ministeeriumi poole, et lõpetataks 2004.–2005. aastal antud toetuste tagasinõudmine. Alguse sai asi sellest, et kusagil Euroopa Liidus ja kahjuks ka Tallinnas ei saada aru, mis asi on õieti rannakarjamaa, kus Lääne-Eestis ja saartel on alati loomi karjatatud. Ei mõisteta seda, et mere ääres peab loomadel ka vari olema. Ega seda, et nende karjamaade eripära on kadakad, mida lambad pügavad. Teine asi — tõusva veeseisu ajal tuleb meri karjamaale, kuid suvel, mil vesi langeb, kasvab üleujutatud aladel mahlakas rohi, mida loomad söövad. Asjatundmatud loevad neid piirkondi mereliseks alaks. Tuli siis mõni Tallinna ametnik sügisel neid karjamaid vaatama ja ta ei saanud aru saamagi, sõdis vastu, et teil see maa ju vee all. Teine asi — nüüd peavad hiidlane ja saarlane hakkama rannakarjamaalt kadakaid raiuma, mis on tegelikult lollus. Tegime ettepaneku, et nende probleemide lahendamiseks peavad olema kaasatud maakondade esindajad, kes tunnevad olukorda ega ole PRIA-ga seotud. Ja on veel üks imelik asi. Maakondades on PRIA ametnikud olemas, kuid neile on antud käsk mitte konsulteerida talupidajaid, vaid dokumendid tummalt vastu võtta. Kas me siis sellist euroliitu tahtsime? Need on probleemid ja mured. Aga mis lõppenud aastal rõõmu pakkus? Ikkagi majanduskasv ja koos sellega töötute arvu vähenemine. Ja inimesed saavad olla ametis Hiiumaal. Tõsi, mõni vaatab Tallinna poole, et seal on palk suurem ja teenib rohkem. Aga seal on ka elamiskulud suuremad. Kes tahab korralikult tööd teha, saab ka meil head palka. Kuigi õpilaste arv väheneb, tegi Mainori kõrgkool ettepaneku rajada meile oma õppekeskus. See elavdab oluliselt Hiiumaa haridusmaastikku ja toob ka juurde mõne kõrge kvalifikatsiooniga haritlase töökoha. Leping Tehnika Kõrgkooliga on tehtud nii, et need üliõpilased, kes on õppima asunud, saavad esimese aasta studeerida kohapeal. Millised on tähtsamad ülesanded, mis Hiiumaad ootavad? Üks asi on ühistransport, millega tuleb pidevalt tegelda. Et bussiühendus jätkuks nii oma saarel kui ka Tallinnaga. Koostöös Väinamere Liinidega on vaja jõuda selleni, et laevad käiksid ühtlasemalt. Seni on sõidugraafikus neljatunnised augud ja tahame, et need ära kaoksid. Sellega saaks alanud aastal 10 protsenti reise juurde. Ja veel üks kava laevaliikluse osas: tahame jõuda selleni, et Hiiumaa elanikele suveperioodil pileti hind ei tõuseks, nii et pilet oleks aasta ringi 25 krooni, mitte suvel 45. Veel seisab ees Hiiumaa internetiseerimine. See on seni pooleli ja nii pole levi kogu saarel. Juba lähipäevil tahame jõuda nii kaugele, et iga küla saaks kindla internetiühenduse. Lähenevad järjekordsed Riigikogu valimised, kus ka mitmed maavanemad ja linnapead kandideerivad. Sind nende hulgas ei ole. Kas ei tehtud ettepanekut või ise ei tahtnud? Jah, ettepanek tehti. Aga ma olen praegu maavanema tööga nii asja sees, et hakata nüüd selle niigi pingelise töö kõrvalt veel valimiskampaaniat tegema ei pidanud ma vajalikuks. Kui kandideerida, siis peab olema ikka veendunud, et Riigikokku saad. Tühja tööd ma teha ei taha. Ma mõtlen, et hiidlased peaksid keskenduma ühele kandidaadile, et vajalik hulk hääli kokku saada ja oma esindaja Riigikokku saata. Meilt on praegu 11 inimest kandidaatide hulgas ja valikut on. Ma ei ole pessimist ja arvan, et mõni hiidlane siiski parlamenti pääseb. Mida soovid lõpetuseks öelda? Et see jutt on eakatele mõeldud, soovin kõikidele sisukat ja rahulikku pensioniaega. Hiiumaa pensionäride tunnustuseks tahaksin öelda, et nad on valdavalt aktiivsed ja löövad meie saare elus kaasa kas külaseltsides, päevakeskustes või veel jõukohaselt tööd tehes. Ka see on hea, sest iga töökäsi on vajalik. ENDEL SAAR |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||