|
||||
Nr 8 (805) Neljapäev, 22. veebruar 2007 |
||||
Arhiiv |
Toimetaja veerud
Eakate tegelikud huvid vajavad kaitsmist Reedel helistati Videviku toimetusse Haapsalust. Range naishääl küsis: “Ants Tamme? Kas te olete nüüd siis äkitselt pensionäride tegelike huvide kaitsmise sinnapaika jätnud ning pensionid reformiga viiendiku võrra väiksemaks teinud Eiki Nestoriga ühte paati roninud? Ühesõnaga: kuidas te äkki nõnda kiiresti võisite oma vaateid muuta? Kandideerite Riigikogusse ju sotsiaaldemokraatide nimekirjas! See on ju Nestori partei!” Vastasin, et kandideerin Riigikogusse sotside nimekirjas küll, aga ise ma sellesse erakonda ei kuulugi. Ning et peale E. Nestori on selles erakonnas väga palju ka teisi inimesi, kelle vaated sotsiaalküsimuste lahendamisel on mulle lähedased või langevad minu omadega lausa kokku. Veel ütlesin Haapsalust helistanud pensionärist eesti keele õpetajale (mul endalgi on gümnaasiumi eesti keele õpetaja diplom töö juures lauasahtlis ning mõnesugune õpetamispraktikagi olemas), et oma kokkupuutumistes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna otsustajatega on mul enda meelest juba mõnevõrra õnnestunudki tuua seda erakonda lähemale nende lahenduste ning sammude vajalikkuse mõistmisele, mida praegused pensionärid tegelikult vajavad — keskmise palga tõusust mõnevõrra kiirem keskmise pensioni tõus ning kindlasti ka kogu II pensionisambasse mitme aasta vältel võetud raha tagastamine I sambasse eesmärgiga maksta see järk-järgult välja tänastele vanaduspensionäridele. Seepeale Haapsalust helistanud eakas õpetajanna mõnevõrra rahunes, ohates kergendatult: “Hea siis küll... Aga ma juba kartsin tõsiselt, et te olete hoopis püssi põõsasse visanud või lasknud ennast millegagi ära peibutada.” “Ärge virisege Videvikus nii palju!” Seesugust arvamust väljendas mulle paar päeva tagasi mitmesaja liikmega Pensionäride Ühenduse linnaorganisatsiooni juht, justkui viidates reformierakondlikule (ansiplikule) kinnisloosungile: “Elu on uskumatult kiiresti väga heaks muutunud!” “Me elame ju siin K. linnas hästi, käime mitu korda aastas ekskursioonidel, kasutame soodustingimustel ujulat, mitmekümnele meist on linnavalitsuse kulul tellitud Videvik koju käima... Milleks veel hädaldada mingi II samba rahade pärast või mis kõik veel....” Vastasin sellele väärikale isandale, et ega Videviku toimetaja arvagi, et K. linna pensionärid ei peaks linnavalitsusega rahul olema. Aga Videvik on siiski see koht, kus aeg-ajalt kirjutatakse selgesti, must-valgel, mida Eesti Vabariigi valitsused on järjepannu Eesti pensionäride heaks tegemata jätnud, misläbi meie sotsiaalkulutused (nagu ka keskmine vanaduspension) on kõige väiksemate hulgas Euroopas. Ja et arstiabi kättesaadavus pole siiski märkimisväärselt paranenud, et ravimite hinnad pole tõusmast lakanud, et hambaravi on nii mõnegi eaka jaoks peaaegu kättesaamatu luksus, et... K. linna PeÜ esimees kostis selle peale, et te võite ju seal Videvikus seda kõike kirjutada, ja sealjuures Riigikogussegi kandideerida, aga meie siin ei kiida heaks teie lehe virisemist pisiasjade kallal... * * * Kaks täiesti erinevat arusaama selle kohta, mida Videvik peaks või mida ta ei peaks kirjutama, ning kaude sellegi kohta, mida Ants Tamme peaks või ei peaks Riigikogusse valituks osutumisel oma sealses tegevuses silmas pidama. Peale eakate, puuetega inimeste ning (suur)perede laste huvide kaitsmise pean esmatähtsaks sedagi, et alkohol poleks Eestis igal sammul kättesaadav. Öösel ei peaks meeletuhmistajat mitte kuskilt osta saama, niisama nagu kanget õlutki. Siis väheneksid ka noorte lällamised-laaberdamised, surnuks või sandiks sõitmised. Reformierakondlikud vabamajandusapostlid kukuksid selle jutu peale muidugi vadistama sellest, et siis tekkivat taas taksoviin jms. Aga taksost pole kunagi nii suurtes kogustes viina ostetud kui nüüd bensiinijaamadest ning lõppeks pole veel päriselt kadunud lootus, et politseigi siin midagigi suudaks ära teha, nõnda nagu see juba kuritegevuse vähendamisel on ilmsiks tulnud. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||