|
||||
Nr 8 (805) Neljapäev, 22. veebruar 2007 |
||||
Arhiiv |
Tänavuse aasta kuulutas Euroopa Liit võrdsete võimaluste aastaks. Luubi alla võetakse inimeste õigus võrdsele kohtlemisele sõltumata nende soost, seksuaalsest suundumusest, rassist ja etnilisest kuuluvusest, usust, puudest või vanusest. Eesmärk on vähendada negatiivseid hoiakuid ning kasvatada üksteisest lugupidamist. Puude eripära ei tohi inimese heaolu piirata. Eestis tuleb terasemalt vaadelda ka ebavõrdsust eakate suhtes. Puuetega ja eakate inimeste töömured Töö saamise ja seal püsimise mure on nii puudega inimesel kui eakal üks teravamaid. Puuetega inimeste ja pensioniealiste madala tööhõive taga on sageli nii tööotsijate kui tööandjate eelarvamused ja hirmud ning liikumisprobleemid, nagu selgub uurimusest. Väga vajatakse ka nõustamist töökoha leidmiseks, samuti rohkem võimalusi täiendkoolituseks, ümberõppeks, tööpraktikaks ja -harjutamiseks. Juba aastajagu on tööturuametite kaudu võimalus saada teenuseid puuetega inimete tööhõi- ve parandamiseks — alates tööruumide kohandamisest ja sobiva abivahendi saamisest tugiisikuga töötamiseni ja tööintervjuul abistamiseni. Kurtidele on võimalik kinni maksta ka viipekeele tõlgi töötasu. Sobiva töötaja leidmiseks pakutakse abi tööandjalegi, ka on neil sotsiaalmaksu soodustus puudega inimese töölevõtmisel. Siiski on huvi nende teenuste vastu olnud väike. Tööpraktikas või -koolituses osalemise eest on võimalik saada stipendiumi ning transpordi- ja majutustoetust. Seni veel ei maksta töötavatele puuetega inimestele isegi mitte osaliselt kinni puudest tulenevaid lisakulutusi, näiteks transpordile. Vananemise kiirus sõltub teadlaste arvates eluviisidest ning aktiivsusest, paljud töötavad ja suhtlevadki vilkalt kõrge eani. Arvamus eakate vähese õpivõime ja uuenduste pelguse kohta ei pea tegelikkuses paika, ometi makstakse neile sageli ka diskrimineerivalt madalamat palka. Vahetult enne pensioniiga töö kaotanul on tihti raske tööturule naasta ning nad otsustavad ennetähtaegse vanaduspensioni kasuks. Paindlike töövormidega, mitte pensioniiga tõstes tuleks vananevas ühiskonnas eakate kogemusi rohkem rakendada. Majandusliku ja sotsiaalse tõrjutuse vastu Suurim tõenäosus saada nii materiaalselt kui sotsiaalselt tõrjutuks ongi eakal ning puudega isikul. Aasta-aastalt on küll pensione tõstetud, kuid mitte piisavalt, sest aina kasvavad eluaseme- ja ravimikulud söövad ära selle pisikese tõusu. Tervise halvenedes jäädakse üha rohkem koduseinte vahele. Olulist osa täidavad eakate ja puuetega inimeste seltsid, klubid, huviringid ja päevakeskused. Siiski võib maal nendeni jõudmine olla keerukas. Puuetega inimeste toetused on jäänud 1999. aasta tasemele. Pole võimalik mõista valitsuse huvipuudust toetusteks 61 miljoni lisakrooni leidmisel. On viimane aeg viia ellu sotsiaaldemokraatide kava siduda pensionide ja ka puuetega inimeste toetuste tõus keskmise palga tõusuga. Eestis on kõigil õigus perekonna abile. Sageli on aga lapsed nii raskes olukorras, et ei suuda aidata oma vanemaid ega maksta nende põetus-hoolduskulusid. Häirib, et lapsi kasvatanud pere peab “karistuseks” maksma hoolduse eest, lastetu inimese puhul tuleb enesestmõistetavana appi omavalitsus. Positiivset suhtumist vanadusse ning eri põlvkondade suhetesse peaks kasvatama maast-madalast. Tunnustust väärivad Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži sotsiaaltöö eriala tudengid, kes juba mitu aastat on korraldanud lustakalt Pärnumaa eakate päevade üritusi ja sel kombel astunud konkreetseid samme põlvkondade liitmisel. Rohkem hooldust ja rehabilitatsiooni Paljud puuetega inimesed ja ligi viiendik eakatest vajavad igapäevast kõrvalabi. Probleem on pikad järjekorrad nii eriarstile kui operatsioonidele. Perearstidel on eakamaid patsiente tunduvalt raskem haiglaravile ja eriarstile suunata. Vajaliku ravimi hind võib olla nii kõrge, et ravi jääbki saamata. Riik toetab rehabilitatsioonitee-nustega puudega inimese iseseisvat toimetulekut, tähtsam eesmärk on soodustada töötamist. Palju segadust on rehabilitatsiooniplaanidega, mis on küll vajalikud, kuid justkui teenusest endast tähtsamaks saamas. Plaani koostamine on üsna aja- ja rahakulukas ning seda teenuste endi arvelt. Kui plaanile teenust ei järgne, muutub see tühipaljaks paberiks. Plaani elluviimise eest vastutab küll inimene ise, kuid omavalitsuse abi on väga tähtis. Sage probleem on ka liialt kõrge omaosaluse määr, mis sunnib inimest teenusest loobuma. Sotsiaaldemokraadid lubavad suunata tervishoidu lähema 4 aasta jooksul 3,5 miljardit riigieelarvelist lisaraha, mis teeb kättesaadavaks ka rehabilitatsiooniteenuse. Rahul võib olla tehniliste abivahendite eelarve kasvuga, Pärnumaal on kuue aastaga summa kahekordistunud. Hoolivas ühiskonnas tuleb arvestada kõigi oma liikmete vajadusi. Üksteisega arvestamine peab saama iseenesestmõistetavaks. Loodan, et Euroopa Liidu algatatud aasta viib meid Eestiski õigemate valikuteni kas või valimiskastide juures, kus igaüks saab otsustada õiglasema, solidaarsema ja oma inimestega arvestava riigi kasuks. EPP KLOOSTER |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||