|
||||
Nr 8 (805) Neljapäev, 22. veebruar 2007 |
||||
Arhiiv |
Laupäeval on iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi 89. aastapäev. Tähistame seda ka kodudes. Ärgem laskem oma tuju rikkuda poliitikute valimiseelsetest kiskumistest. Lisaks valimistele on ju maailmas väga palju muudki, head ja huvitavat. On köitvad raamatud, on suusalumi, on kontserdid ja näitused, on sõbrad ja sugulased… Hea raamat on tark kaaslane, mis aitab elu mõista, tuletab meelde, et tihtilugu on uus unustatud vana. Nii kirjutab juba Rabindranath Tagore oma loengute kogumikus “Rahvuslus” (1917. aastal) poliitilisest tsivilisatsioonist, mis “on tärganud Euroopa pinnast…”: “See poliitiline tsivilisatsioon on teaduslik, mitte aga inimlik. Ta on võimas, sest kontsentreerib kõik oma jõud ühele eesmärgile, nagu miljonär, kes teeb raha oma hinge hinnaga. Ta kasutab kurjasti usaldust, koob häbitult oma valedevõrke, hoiab pühadusena oma templites hiiglaslikke ahnuse ebajumalaid, tundes suurt uhkust kallite austamisriituste üle ja nimetades seda patriotismiks…” Edasi: “Meie toit on loov, sest ta ehitab meie keha; aga vein ei ole, sest ta stimuleerib. Meie ühiskondlikud ideaalid loovad inimlikku maailma, aga kui meie meel on selles joobnud olekus juhitud nendelt ideaalidelt võimuahnusele, siis elame ebanormaalses maailmas, kus meie jõud pole tervis ja meie voli pole vabadus…” Kes vähegi soovis või veel soovib, on saanud ja saab minna vabariigi aastapäevale pühendatud kontsertidele, mis olid ja on üle kogu Eestimaa. Küllap veendume selles, et iga orkestri ees on oma asja tundev dirigent, ning unustame tasapisi, et mõni poliitik end meie kõigi dirigendiks soovib lavastada. Kui nüüd mõni mitmeid aegu ja inimesi üle elanud lugeja väidab, et siin pole midagi imestada, maailm ongi hukka läinud, siis lubatagu vastu vaielda! Näiteks samal ajal, kui isehakanud dirigent Lasnamäe suurte kortermajade postkastidesse oma uut üllitist “Dirigent” jagas, luges kodanik ajalehest, et dirigent Paul Hillier on plaadi “ Da Pacem” eest (helilooja Arvo Pärt, esitaja Eesti Filharmoonia kammerkoor) võitnud GRAMMY auhinna. Ta luges Paul Hillieri kommentaari: “Tegelikult kuulub see auhind kõigile, kes kaasa lõid — koorile, heliloojale, organistile, koormeistrile, koori asutajale Tõnu Kaljustele, asjaajajatele, salvestuse produtsendile ja heliinsenerile, plaadifirmale ja isegi pühale Nikolausele, sest salvestus toimus Niguliste kirikus.” Selles mõtteavalduses on tõtt ja aumehelikku tagasihoidlikkust, mis pigem suurendab kui vähendab dirigent Paul Hillierile osutatud tunnustust. Kui suusailm ei suuda sind välja meelitada, siis televiisori ette suusatamist vaatama küll. Oli see pühapäevane Tartu maraton alles sündmus! Paljud meist, eriti need, kes 60-ndatel ise maratonil kaasa lõid ja senini mäletavad järgnenud õndsust Käärikul – puhata põrandal, suusasaabastes jalad kõrgel vastu seina –, olid pärast ülekande lõppemist nii elevil, nagu oleksid seekordki ise rajal olnud. Kahju, et 63 kilomeetrit ennastületanult sõitnud Veerpalu jäi lõpuspurdis teistele alla. Võitjast rootslasest Jerry Ahrlinist minuti ja 18 sekundi võrra! Tänasest saame aga nautida suusatamise maailmameistrivõistlusi Sapporos. Mis puutub sõpradesse ja sugulastesse, siis vastlapäeval, teisipäeval oli koos tore oasuppi süüa. Kui nüüd veel viimased kanged külmad üle elame, siis hakkame juba tõemeeli kevadet ootama. Pildikene vastlapäevaaegsest loodusest Kustas Põldmaa raamatust “Nurmelt ja niidult”: “Päevad venivad pikemaks. Pargis ja metsas pinnib rasvatihane juba kilkavalt ja puukoristaja vile on vali. Lindudes on ärganud pesitsemiskihk. Isegi rähn on hakanud metsas tiitsamalt trummeldama, pesakaaslast kutsuma ning isavarblased on nagu arust ära, peksavad ja materdavad üksteist tänaval ja õues päris jultunud kombel.” Poolteise nädala pärast ongi käes Riigikogu valimised. ASSE SOOMETS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||