|
||||
Nr 7 (804) Neljapäev, 15. veebruar 2007 |
||||
Arhiiv |
Oleme pensionärid. Koos abikaasaga saame kahe peale kokku poole Eesti keskmisest palgast. Kuulume nende 70 % eestimaalaste hulka, kes ei saa endale lubada mitte mingeid väljas söömas käimisi, teatrikülastusi, ajakirjanduse tellimist ja mis kõige kurvem — me ei saa oma laste perekondi rahali- selt toetada. Turismireisidest rääkimata. Meie ainuke varandus e kinnisvara on maakodu sinna kuuluva mõne hektari maaga. Maa omanikeks saamiseni e kinnistusse kandmiseni sai läbi käidud 10-aastane kannatuste rada. Algul pidi riik maksma seadusjärgsete omanike maade mõõdistamise eest. Ootasime meiegi paar aastat, kuni selgus, et riigi raha on otsas. Küllap oli tagastatud maade saajate hulgas omavalitsusele lähemal seisjaid, ettevõtlikumaid, tuttavaid jne. See selleks. Mõni aasta tagasi õnnestus meilgi peaaegu 10 tuhat välja käia ja omanikupabereid ootama jääda. Aeg möödus, meie kinnistupabereid ei tulnud ega tulnud. Sai maa-ametis ja katastrite kontoris käidud. Selgus, et maamõõtjatel ei sobinud kaardimaterjal. Häda oli selles, et naaberkinnistu omanik sai maapaberid vanade kaartide järgi, maagi koos metsaga müüdud, aga tegelik pilt kinnistute piiril oli mõnevõrra teine. Otsiti maamõõtjat, kes tunnistaks praeguse seisu õigeks, et asja- ga edasi minna. Kuud läksid, aasta sai täis. Pidime jälle ametiasutuste uksi kulutama. Lõpuks aitas asja edasi viia, kui hakkasin ametnike nimesid küsima kuni justiitsministeeriumini välja. See aitas. Kinnistupaberid tulid. 2006. aasta kevadel otsustasime väikese metsakese rajada, et aastakümnete pärast järeltulijatel oleks, kus jalutada, lilli korjata ja meid mäletada. Vormistasime PRIA-sse metsastamise toetuse taotluse. Kaardi järgi oli meie maa 0,52 ha. Kui joonistasin seadu e skeemi, näita- sin, et põllumaa ühes servas on looduslik metsastamine. Selle võrra oleks ehk pidanud toetatava maa väiksemaks märkima. Mina ei teadnud, mis teha. Ametnik tunnistas, et kõik oli korras. Suvelgi sai PRIA kontoris käidud — jälle oli kõik hästi, õiged istikute ostmise paberid esitatud ja suurte lootustega ootama jäädud, et 5 tuhat krooni ehk saame, nii palju see metsaistutamine maksma läkski. Augustikuu lõpus tuli meile teade, et oleme toetusest ilma jäänud. Selgus, et uued, lennukilt tehtud kaardid arvestasid toetuskõlblikuks ainult lageda põllumaa. Selge ju, et võsa tuleb enne korda teha, kui sinna uusi puid istutada. Meie olimegi seda teinud. Nii et saatsin vaide ehk selgituse selle kohta, et eksituse põhjustas kaardimaterjali erinevus, aga sellelegi vaatamata on meie metsatukk nii suur küll, et toetust paluda. See kirjakene jäi PRIA-s lihtsalt mingile riiulile seisma, kuni helistasime, et mis saab edasi. Siis otsiti meie selgituskiri üles ja lubati teada anda, kuidas otsustavad. Jälle nädalad läksid — ei mingit vastust. Tegime veel kord pöördumise. Nüüd saime vastuseks, et meie taotlus võeti uuesti menetlusse. Ilus sõnum jõuludeks. Vahepeal selgus, et PRIA peadirektor on lahkunud ja uued kandidaadid ei sobinud justiitsministeeriumile. Närviline õhkkond ei soodusta ametnike häireteta tegutsemist. See selleks. Aga veebruari algul, jälle pärast seda, kui ise olin südame põksudes toetuse saamise kohta aru pärinud, anti lootust, et küllap on mingid tehnilised kitsaskohad ja meile helistatakse tagasi. Ja helistatigi, et nad ei saavat enam otsust muuta, mis siis teised samas olukorras olijad arvavad ja kuidas nad kontrollidele selgitama peaksid ja kas te kohtuski abi saate... Loomulikult ei lähe keegi kohtusse mingi 4–5 tuhande krooni pärast. Oleme rahalistes raskustes ja moraalselt kannatanud. Hirmus mõelda, kuidas Eesti poliitikud, ametnikud, ärimehed keerutavad ja lausa varastavad isikliku kasu saamise kaalutlustel. Neil silmgi ei pilgu, kui kuue- ja seitsmekohalise numbriga summad ebaseaduslikult pangaarvele ilmuvad. Tule Jumal appi! Kuidas ja kes kaitseks lihtsat vaest, ausat maainimest? MARI MURELIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||