|
||||
Nr 7 (804) Neljapäev, 15. veebruar 2007 |
||||
Arhiiv |
Poliitikasse tulin Rahvarinde mõjul. Olin Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna asutajaliige 1991. aastal. EPPE esindajana kandideerisin ja olin valitud Riigikogu liikmeks 1995. ja 1999. aastal. Et paljud toonased erakonnakaaslased on liitunud Keskerakonnaga, tegin läinud aastal seda minagi. Põhjus on lihtne — just Keskerakond on viimastel aastatel kõige aktiivsemalt seisnud selle eest, et märgatavalt tõstetaks pensione, et kasvaks hambaravi- ja proteesihüvitis, et eraldataks täiendavad rahad arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Tänu Keskerakonnale saavad põhikoolis ja kutsekoolis õppijad tasuta koolitoitu, on suurendatud lastetoetust ja viidud sisse muid toetusi lastega peredele. Ka puuetega inimeste taastusraviks ja puuetega lastele eraldati täiendavalt raha. Pensionäride, puuetega inimeste ja lastega perede sotsiaalse kaitse, õiguste ning toimetuleku eest seismine ongi olnud minule poliitikas kõige tähtsam ja südamelähedasem. Küllap paljud mäletavad, kuidas europarlamendi valimiste eel üks kikilipsumees lubas meile euroopalikku sotsiaalset heaolu. See oli nii ilus, et lootus kohe-kohe meie õuele saabuvast õnnest tundus käegakatsutav. Varsti täitub nende kaunite lubaduste andmisest kolm aastat, kuid paraku ei ole euroopalik sotsiaalne heaolu ja toimetulek veel Eestimaale jõudnud. Ei räägi sellest enam ka kikilipsumehe erakonnakaaslased ei Brüsselis ega koduses Eestis. Kuid rääkida oleks vaja ja mitte ainult rääkida, vaid ka tegutseda, sest euroopalik sotsiaalne heaolu ning hoolekanne ei tohiks ühes Euroopa Liidu riigis olla vaid unistus. Euroopa Liit on vastavad nõuded kirja pannud kümnetes sotsiaalpoliitikat kujundavates ja koordineerivates dokumentides. Jah, Euroopa Liit ei kirjuta oma liikmesriikidele otseselt ette, kui suured peavad olema pensionid, palgad või sotsiaalhüvitised. Kuid Euroopa Liit jälgib, et liikmesriikides oleks tagatud õiglus, kõigi inimeste toimetulek, sotsiaalne turvalisus. Võtame näiteks Euroopa sotsiaalharta, mille Riigikogu ratifitseeris 31. mail 2000. On kahetsusväärne, et tollane Isamaaliidu juhitud valitsus ja sotsiaalminister E. Nestor ei pidanud vajalikuks ratifitseerida harta artikleid 23 ja 30, mis kõige otsesemalt puudutavad Eesti riigi valupunkte sotsiaalpoliitika valdkonnas. Artikkel 23 räägib vanurite õigusest saada sotsiaalset kaitset ning artikkel 30 õigusest kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest. Tollane Mart Laari valitsus näitas üles hoolimatust nii pensionäride kui teiste vaesuspiirile jäetud inimeste vastu. Seepärast ei ole midagi imestada, et Euroopa Liidust on tulnud tollase valitsuse tegevuse kohta harta täitmisel üsna kriitiline raport. Raportis viidatakse, et Eesti ei täida oma kohustusi toimetulekutoetuste ja rahvapensioni saajate, töövõimetuspensionäride ning nende vanaduspensionäride suhtes, kellel on väike tööstaaž. On mainitud, et Eesti ei taga piisavalt õigust sotsiaalkaitsele, et paljud vanadekodud ei vasta nõuetele jne. Ei tahakski pikemalt peatuda sellel, mida saavutati aastail 1999–2002, kui peaminister oli Mart Laar ja sotsiaalminister Eiki Nestor. Pensionärid ei ole unustanud, et neil aastail pensionid ei tõusnud, et viidi sisse pensionide indekseerimise valem, et seadustati tänaste pensionäride arvelt võetav 4 % II samba rahastamiseks ja see, et madalapalgalistel täiskohaga töötavatel inimestel pole pensionile jäädes lootust rahulikuks elamisväärseks vanaduspõlveks. Keskerakond ei olnud nõus ja hääletas Riigikogus nende ettepanekute vastu. Valijad ei tohiks unustada, kes on nende seaduste autorid ja kes need Riigikogus läbi surus, sundides vaesuspiiril elama sajad tuhanded tänased ja homsed pensionärid. Keskerakond on kahe viimase aasta jooksul teinud suuri pingutusi, et viia pensionid lähemale Euroopa sotsiaalhartas ja Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeksis püstitatud soovitustele inimväärseks toimetulekuks. Samal ajal mõistame selgelt, et tänane pension ei taga normaalset toimetulekut ja kindlustunnet, rääkimata sotsiaalsest heaolust. Keskerakond on kavandanud terve rea muudatusi seadustes, muutmaks riiklikku pensionikindlustust solidaarseks ja õiglaseks. Need muudatused tähendavad lähematel aastatel kõikidele pensionäridele märkimisväärset pensionitõusu. Euroopalik sotsiaalpoliitika tähendab hoolitsust ja kindlustunde pakkumist kõigile, kes seda vajavad. Keskerakond on kavandanud rea meetmeid, et puuetega inimesed saaksid võrdväärselt osaleda meie kõigi kõrval igapäevaelus. On aeg hakata ellu viima Euroopa Liidu liikmesriigile kohast hoolivat sotsiaalpoliitikat ka Eestis. Kagu-Eesti patrioodina tahan jätkuvalt seista selle eest, et riigi hea majanduskasv jõuaks inimesteni, et oleks tagatud sotsiaalhoolekanne ja toimetulek. Arvan, et Riigikogus peab noorte kõrval olema ka elukogenumaid inimesi, kes asjatundlikult ning õiglaselt seisaksid pensionäride ja puuetega inimeste huvide eest! Noor inimene ei saa alati vanematest aru, sest ta pole ise vana olnud. Aga vanem inimene võib noori mõista, sest ka tema on noor olnud. Paremat tervist, edu ja õnne soovides ELMAR-JOHANNES TRUU |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||