|
||||
Nr 7 (804) Neljapäev, 15. veebruar 2007 |
||||
Arhiiv |
Mullu üllitati mitmeid artikleid toimetuleku-uuringutest.Enam-vähem kõik kiitsid, et kõige rahulolevamad ja paremini toimetulevad on need pensionärid, kes elavad kahekesi. Mul tekkis küsimus, et kui koos elaksid kolm või koguni mitukümmend vaest pensionäri, kas siis oleks päris rikkurite kommuun. Omal ajal sai ülikoolis natuke ka formaalloogikat õpitud ja meelde on jäänud, et konjunktsioonitehe ütleb: kui A võrdub A-ga, siis A on A. Seega, kui kaks vaest pensionäri (pensioniga 2000–3000 kr kuus) oma sissetulekud kokku panevad, ei muutu nad rahulolevateks ja toimetulevateks rikasteks, vaid jäävad ikkagi kaheks vaeseks pensionäriks koos kõigi kaasnevate hädadega. Liites vaese pensionäri (A) teise vaese pensionäriga (A), saame aritmeetiliselt A + A = 2 A (st kaks vaest). Küsitlused on näidanud, et rahulolu tagavaks sissetulekuks kuus peetakse umbes 10 000 krooni. Võime liita kas või 100 A, ikkagi saame summana sada vaest ja viletsalt toime tulevat pensionäri. Kas ei tule tuttav ette samasugune vaeste liitmise ideoloogia lähiminevikust? Isake Stalin tegi enamiku eesti rahvast vaeseks ja surus vabatahtlikult-sunniviisiliselt kolhoosidesse rikkaks saama. Kohe pidi tulema “õnn meie õuele, au kolhoosikorrale”. Kes ei läinud kolhoosi ja ei olnud õnnelik, need saadeti Siberi avarustele sealsetesse kolhoosidesse ümber kasvama ja õnnelikuks saama. Tol ajal päästis eesti rahva näljast ja päris viletsusest kolhoosiperede toitja, katja, koolitaja — piimaandja Punik. Tema piimast elatigi ära. Ei ole enam Eesti inimestel oma Punikut ja rohkem kui 300 000 pensionäri peaksid üldise kuvandi järgi riigiisadele tänulikud olema saadava tillukese pensioni eest. Ärevaks teeb praegusi pensionäre see, et juba käesoleval aastal tõstetakse paljudel elualadel palka 20–40 % (pensioni on lubatud tõsta umbes 11 %). Seega kuupalgad tõusevad 2000–4000 kr, kuid pensionid keskmiselt ainult 300 krooni. Häda on selles, et ärimehed ja teenuste osutajad tahavad kindlasti kohe hakata suurt palgatõusu oma huvides kasutama kaupade ja teenuste hinna tõstmisega. Seega vaese vanainimese (keskmise pensioniga 3500 kr) pensionitõus jääb üldise hinnatõusu taustal väga väikeseks. Vaene jääb veelgi vaesemaks. Ainuke viis pensionäridel enda eest seista on valimistel hääletada selle erakonna poolt, kes lubab ja ka kindlustab inimväärsema pensioni. Meid, pensionäre, on nii palju, et ainuüksi meie häältega võidaks just see erakond valimistel. Arusaamatuks on jäänud rikaste rahandustegelaste ja paljude riigikogulaste vastuseis pensioni tillukesele tõstmisele. Juba aastaid kuuleme, et kohe-kohe algab majanduse allakäik ja pensionide tõstmine viib majanduse ülekuumenemisele. Ei tahaks uskuda, et kui tädi Maali natuke suurema pensioni korral praeb 500 grammi räimede asemel mõnel heal päeval 800 g räimi, viib see suurele ülekuumenemisele. Seda võivad põhjustada härrade miljoni kroonini küündivad aastapalgad, ülikallid autod, meeletu kasumijaht, valimisvõitluse kulud. Rikkal pole kunagi olnud tahtmist teada, mida vaesem rahvas sööb või joob. Nalja ei maksaks teha vaeste pensionäride kulul ka praegu, kuulutades nad mingite uuringute põhjal kõik (üllatus-üllatus!) rõõmsameelseteks, õnnelikeks ja rahulolevateks. TÕNU TOIM |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||