|
||||
Nr 7 (804) Neljapäev, 15. veebruar 2007 |
||||
Arhiiv |
Valimisteni on jäänud napilt kolm nädalat. Reklaamimerel käivad lained nõnda kõrgelt, et vaesel valijal jääb vahel lausa hing kinni. Ühed lubavad seda, teised ütlevad, et seda pole teps mitte võimalik täita ning lubama-tegema peab hoopis toda, kolmandad teavad raudkindlalt, et esimesed on ekslikud ja teised valelikud, elu käib hoopis kolmat moodi. Tänavail jagatakse ajalehti ja kommi, pastaka ja väikese Eesti lipugi olen ma juba saanud. Pead vaid kinnitama, et otse loomulikult oled teadlik kodanik ja lähed valid parima. (Kui nõnda ütled, mõistab ju iga erakond, et oled just nimelt teda eelistanudki!) Muide, teadlik peab tõepoolest olema ja valima kindlasti. Oli vist Mart Raud see, kes kirjutas: “Inimene valib, juba ammu, muistsest ajast mõte kaalub teo, uisapäi ei tee ta ühtki sammu, võhivõõraga ei sõprust seo.” Juba Platon (427–347 e. Kr) olevat öelnud, et kui me ei vali, siis riskime sellega, et lollid valitsevad. Toda ei taha meie mitte. Ent ikkagi tundub vahel, et juba ammu enne valimisi on valimistest siiber, et enam ei taha kõiki utoopilisi lubadusi kuulata, et tegelikult tahaks asjalikku, süvenenud ja kaasa mõtlema kutsuvat arutelu sellest, mis on meie riigi ja sealtkaudu igaühe elus kõige olulisem. Kummatigi kuuleme vaid lihtlauselisi hõiklemisi. Õnneks ei ela me ainuüksi valimiste nimel. Eile oli sõbrapäev. Muidugi võib ju nina kirtsutada ja öelda, et see on üks uuema aja kommertsmänge, poed on täis punaseid papist, puust, klaasist, kivist ja sametist südameid, saadetakse SMS-e ja postkaarte. Milleks ja kellele seda kõike vaja on, seda valentinipäevast sõbrapäevaks moondunud väljamaist kometit? Aga ehk siiski. Muidugimõista ei ole sõprus nagu valimiskampaania, mida õhutad ja õhutad ning äkki on soss, õhk väljas ja tühi kott vajub kokku, kuid paraku oleme harjunud liiga palju endas hoidma, liiga tihti oleme heade sõnadega kitsid. On hea, kui vähemalt üks päev aastas tuletab meelde, et elu ei tähenda ainult tööd, rahamuret, argiasju ja kohustusi. Et on inimesed, kes meie hinge rikkamaks ja ilusamaks teevad, kellega saab kõigest rääkida, kes on alati olemas. Ka siis, kui neid hetkel vaja ei ole. Lihtsad tõed, nii lihtsad, et kipuvad ununema. Ja siis poes vanu raamatuid sirvides pudenebki pihku kaart selliste sõnadega, mida leiab vaid suur armastus. Aga müügile nad pandi, nii raamat kui kaart. Kas armastus ka? Just seepärast, et argihallis need lihtsad, elu väärtustavad tõed päriselt ei kaoks, selliseid päevi vaja ongi. Et kui lained tõesti hakkavad üle pea kokku lööma, saaks iseendale päästerõnga visata. Kauneid päevi, mis hinge aitavad virge hoida, on küünlakuus veelgi. Kohe-kohe algab idamaade kalendri järgi 4644. aasta, punase sea aasta. Tulekul on vastlapäev, siis madisepäeval tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva. Kinkigem endale mõni ilus elamus, et siis reipana-rõõmsana valimiskasti väisata ja kevadet ootama jääda. IMBI JELETSKY |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||