|
||||
Nr 6 (803) Neljapäev, 8. veebruar 2007 |
||||
Arhiiv |
Tänaseni on tuntud ja kasutusel umbes kolmkümmend ravimtaime. Selles osas kirjeldame lühidalt metsataimi. Mustikas kasvab enamasti salumetsas. Marjad on sinakasmustad, valmivad juulis ja augustis. Ravimiks kogutakse lehti õitsemise algul või valminud marju. Kasutatakse seedehäirete, ägeda ja kroonilise kõhulahtisuse korral, ka väikelastel. Sobivad tee, moos, kissell, kompott. Mustikalehtede keedis vähendab vere suhkrusisaldust. Pohl (palukas) on samuti puhmastaim. Marjad valmivad septembris. On vitamiinirikas. Marju süüakse reuma ja liigesepõletiku puhul. Lehti kasutab rahvameditsiin uriinieritust soodustava vahendina ja reuma raviks teena. Leesikas (jahumari, liivikas, seapohl) sarnaneb pohlale. Kui pohla lehed on ümarad, siis leesikal on need piklikud. Mari on helepunane, läikiv, sile, maitsetu. Ravimina kasutatakse vaid lehti. Leesikalehe tee ravib põie- ja neerupõletikku. Toimib desinfitseerivalt ja uriinieritust suurendavalt. Tee joomisega peab olema ettevaatlik, kuna leesikas ärritab neerusid. Juua 10 päeva, vahet pidada 10 päeva. Nõmm-liivatee (tüümian) kasvab liivikutel. Mitmeaastane poolpõõsas. Lillad õied. Õitseb juulist septembrini. Imehea lõhnaga. Kogutakse ürti. Tee aitab köha vastu, palaviku, gaaside, maksa- ja sapipõiepõletiku korral, halva suulõhna puhul. Aed-liivatee kasvab meil kultuurtaimena. Eeterlikku õli sisaldab aed-liivatee rohkem kui nõmm-liivatee. Kasutamine sama mis nõmm-liivateel. Maitsetaim. Harilik pune (vorstirohi, oregano) kasvab kuivades võsastikes, hõredates metsades. Mitmeaastane rohttaim. Hea lõhnaga. Õied helepunakad. Õitseb juulist septembrini. Ravimiks kasutatakse ürti. Vanarahvas kasutas köhateena ja jõuluvorsti valmistamisel maitsetaimena. On rögalahtistav, põletikuvastane, lõõgastav, seedimist korrastav. Kuna korrastab ja soodustab menstruaaltsüklit, ei sobi rasedale. Maitsetaim. Harilik kibuvits (orjavits) kasvab kivisel pinnal. Õitseb juunis-juulis. Marju korjatakse, kui nad on punased. Korjata võib kuni esimeste külmadeni. Kibuvitsamarjad on rikkad C-vitamiini poolest, on ka hea sapinõristi. Tee on kasulik ateroskleroosi puhul, immuunsuse tõstmiseks. Organismile täiesti ohutu. Külmetuse ja gripi korral asendamatu. Soodustab uriinieritust, on kergelt lahtistav. Kadakas. Viljad on noorelt rohelised, valmivad teisel aastal pärast õitsemist ja on siis sinakasmustad. Kadakaoksi on kasutatud saunas vihtlemiseks. On põletatud ja suitsuga ruumi desinfitseeritud. Kadakasel karjamaal jalutades on kergem hingata. 2–3 marja päevas enne sööki ära süüa aitab kõhugaaside vastu, sobib kevadiseks organismi puhastamiseks. Vannid kadakaokstega aitavad reuma, artriidi, podagra, valutavate liigeste korral. Kadakamarjadest tee on uriinieritust ja seedimist soodustava toimega. Kadakamarju sobib kasutada kodumaise vürtsina köögivilja- ja lihatoitude maitsestamisel. Mänd (pedajas). Ravimina kasutatakse esmajoones männikasve, aga ka okkaid. Männiokaste eeterlik õli on meeldiva lõhnaga ja desinfitseeriv. Männikud on parimad jalutuspaigad astma-, bronhiidi-, tuberkuloosihaigetele. Männiokastest saab C-vitamiini joogi. Nii okste kui kasvudega võib teha vanni närvihaiguste ja unetuse raviks. Hingamisteede põletiku puhul on männikasvude aur hea. Tee kipub natuke palju ärritama. Jalavannid männiokastega parandavad vereringet. On head reuma-, lihase-, närvivalude korral. Tamm (hiiepuu). Võta kahe käega tamme ümbert kinni, sule silmad, lõõgastu. Kui oled tamme all aja maha võtnud, tunned elujõu ja meelerahu taastumist. Tuntud on tõrukohv, mida kasutatakse kõhulahtisuse puhul. Ravimina kasutatakse ka tamme koort. Koort kogutakse noortelt võrsetelt kevadel. Tammekoorekeedis aitab kõhulahtisuse korral. Välispidiselt aitab kurgu, suuõnne limaskesta põletiku, igemepõletiku puhul. Tarvitatakse vannina nahalööbe ravimisel, jalgade higistamise korral. Ka põletushaavade korral on arukas teha tammekoorekeedisega mähiseid. Pärn (niinepuu, lõhmus). Õitseb juuli algul. Korjata kohe, kui õied on puhkenud. Pärnaõied on ammu tuntud higileajava vahendina kuuma teena külmetuse, köha puhul. Pärnaõietee ergutab neerude tööd. Kuna pärn on eelkõige linna- ja pargipuu, tuleb väga valida, kust õisi korjata. Saastatud keskkonnast pole võimalik saada ravimtaime. Ei soovitata ägedate südamehaiguste korral. Kask — arukask kasvab segametsades, sookask kasvab sooniitudel. Mõlemad annavad sama väärtusega droogi. Kevadine kasemahl on kosutusvahend. Kasepungi kogutakse, kui nad on pakatanud, kuid pole veel puhkenud ega näita rohelist. Kasepungaleotis soodustab sapi-, uriini-, higieritust. Alkoholileotisena sobivad kasepungad hõõrumiseks liigesevalude puhul. Kaselehetee ärritab neerusid vähem kui pungatee. Hea diureetikum. Kasevihaga vihtle- mine saunas on meeldiv ja tervislik. Hea liigese-, lihase-, närvivalu korral. Ka põletikuvastane ja bakteritsiidne toime. Must pässik (kasekäsn) on kase tüvel arenev seene viljakeha. Võib olla kuni 0,5 m, välispind must, krobeline. Väga kõva seeneliha. Korjata võib aasta läbi. Kasekäsna teed kasutatakse mao- ja soolehaiguste ning vähktõve puhul. Käsn pesta sooja veega, valada peale soe vesi, et droog oleks kaetud, jätta ööseks seisma. Juua vesi ära mõne päeva jooksul, siis valada uus vesi samale seenele peale ja lasta jälle seista mõned tunnid. Samal kombel saad kasekäsna leotist tarvitada paari kuu jooksul. Liiga soojas ruumis võib vesi halvaks minna. (Järgneb.) JUTA MÖLDER, bioloog
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||