|
||||
Nr 6 (803) Neljapäev, 8. veebruar 2007 |
||||
Arhiiv |
Viimastel päevadel pensionärisõbralikuks pööranud erakondlased lubavad vasakule-paremale õnnelikku tulevikku, kõrget pensioni, arstiabi ja muud kompensatsiooni, 50 000 – 100 000-krooniseid tšekke, mida iganes. Valige vaid meid ja tuduge rahulikult! Käsitledes lubatud pensionitõusu ja sellega seonduvat, alustan sotsiaalminister Jaak Aabi lubadustest (Videvik, 01.02.2007). Nagu korralik poliitik, näitab ka Jaak Aab kõigepealt ära, kes on senises viletsuses süüdi — muidugi varasemad valitsused ja rahvaliitlasest rahandusminister, kelle pädevuses on pensionireform ja teine pensionisammas. Sotsiaalministeeriumi asi see ei olevat ja Jaak Aab “... peab vaid tagama, et praegune maksusüsteem ei kahandaks tänaste pensionäride sissetulekut”. Kõik ja ainult! Teise samba kompenseerimiseks pensionireservi kantud summad ei jäävat “... reservi seisma, vaid on poliitiliste otsuste küsimus, kui palju sellest pensionäridele välja makstakse”. Ei saanud algav aasta veel õiget hoogugi, kui juba sealt 202 miljonit krooni valimiseelseks väljajagamiseks ära võetigi! Reserv, muuseas, ei ole loodud viimase kahe aasta jooksul. 2005. a alguses oli pensionikassas veel 1,98 miljardit, vaatamata sellele, et selleks ajaks oli sealt juba 1,5 miljardit II sambasse võetud. Tänased pensionärid jäeti rahareformiga ilma kogutud säästudest, nende loodud väärtused “ärastati” poolmuidu ja saadud tulugi läks mitte pensioni-, vaid stabiliseerimisreservi. Platside puhastamise kampaanias eemale tõr- jutud, täies tööjõus “endised” löödi 65-seks saades lihtsalt minema. Kuni 1999. aastani arvestatav pensioni aastahinne ei sisalda töötaja panust arvestavat koefitsienti, samuti puudub tänastel pensionäridel II samba sissetulek. Selle asemel, et seda kaotust mingilgi määral kompenseerida ja I sambale midagi lisada, võetakse esimesestki sambast viiendik endale! Kus on siis Jaak Aabi “tõeliselt solidaarne ja õiglane pensionikindlustus”, kui ka äravõetu kompensatsioon jäetakse tulevikureservi?! Tänaste valitsejate unejutud ettepanekutest pensioniosaku koefitsiendi arvutamiseks mediaanpalga või sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi on vaid hämamine ja demagoogia, püüd näida reformialdi, edasipüüdliku, õiglase ja tegusa ametnikuna. Nii mediaanpalk kui ka sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ei ole täistööajale taandatud, vaid arvestab võrdselt kõiki isikuid, olenemata, kas töötati terve või pool aastat või paar nädalat. Samuti läheb täie ette iga mittetäieliku tööajaga isik, ka poole või veerandise koormusega töötav pensionär. Selliseid “töötajaid” on aga sadu tuhandeid. Et mediaanpalk ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu isiku kohta on tunduvalt väiksem keskmisest palgast, saadakse selle keskmise pensioniga võrdlemisel suurem suhtarv ja luuakse näiline mulje suuremast pensionist. Eriti hea tulemuse — ligi 100 % ehk 1:1 — saaks keskmise pensioni võrdlemisel miinimumpalgaga. Lugupeetud ametnikud! Aastakoefitsiendi muutmiseks ei ole vaja selliseid trikke, piisab vaid vanas metoodikas mõne lause ja suhtarvu muutmisest. Näilise mulje saamiseks on näidatud pensioni suhet mitte brutopalgasse, vaid netopalgasse — number tuleb suurem! Kogu maailmas on võetud aluseks võrdlus keskmise brutopalgaga, meile see ei sobivat, sest meie pension olevat maksuvaba, mujal aga mitte. Tule taevas appi! — kas Jaak Aab tõesti ei tea, et meie pension maksustatakse samuti tulumaksuga alates 3000 kroonist, millele võib lisada maksuvaba tulu 2000 krooni töötasult. Teistes EL-i riikides on aga maksuvaba osa tunduvalt suurem, Soomes näiteks 8000 krooni. Meil on selleni veel pikk maa käia. Sellepärast meeldibki Jaak Aabile arutleda üksnes neto- ja mediaanpalkade ümber, et mitte näidata keskmise pensioni ja keskmise brutopalga suhtarvu (28–29 %) keskmise pensioni ja vanemate EL-i riikide keskmise 75–95 %-ga võrreldes. Kui ma ei eksi, oli Jaak Aab veel ühe kübaratriki autor. Nimelt näidatakse nüüd keskmise vanaduspensionina 44-aastase staažiga isiku pensioni. Juba on seda hakatud esitama isegi keskmise r i i k l i k u (?!) pensionina. Tegelikult ei olnud 2006. a keskmine vanaduspension mitte 3136, nagu poliitikud agaralt esitavad. Selline oli 44-aastase staažiga isiku pension, keskmine vanaduspension oli III kvartalis vaid 2818,1 krooni (Statistikaamet). Seega ei jõua ka sel aastal 1. aprillist keskmine vanaduspension 3500 kroonini, vaid jääb napilt 3000 krooni piirimaile — samuti ca 29 % keskmisest palgast. Jutud inflatsiooni mitmekordselt ületavast pensionitõusust möödunud aastal ei vasta samuti tõele. Kuigi keskmine vanaduspension kasvas 2006. aastal 10 % (2556 kroonilt 2005. aastal 2820 kroonini 2006. a), jääb see maha pensionärile mõjuvast esmatarbekulude kasvust. Nimelt kasvasid möödunud aastal eluasemekulud 13,3 % ja toidukorv 9,8 % (Eesti Konjunktuuriinstituut, nr. 3 (158)). Kuigi summaarne toidukaupade THI (tarbimishinna indeks) jääb 4 % piirimaile, ei lähe pensionärile põrmugi korda, et samuti toiduainete hulka kuuluv Hennessy konjak, Laphroig’ viski jt alkohoolsed joogid ei kallinenud, osa aga odavnesid. Seega tegelikku (reaal)pensioni kasvu möödunud aastal ei olnud ega tule märgatavat ka tänavu. Kui 2006. a riigieelarves kavandati 44-aastase staažiga isiku vanaduspensioniks 36,1 % keskmisest palgast, siis 2007. a suhteks planeeritakse 34 %. Tegelik keskmine vanaduspension kujuneb muidugi alla 30 %! Ka lubatud 25 000-kroonise palga ja 8000-kroonise pensioni suhe väheneb 32 %-ni. Valijaile tuleks rääkida ikka tõtt, kui vaja, tuleks õppida selgeks arvutamine ja esitada keskmise pensioni kohta õigeid andmeid! Lubades valijaile 2011. aastaks 6000 – 8000-kroonist pensioni, müüakse tühipaljast õhku. Selline pension kaasneb meie riigi majandusarenguga niikuinii, sest liberaalses majandussüsteemis seda pidurdada ei saa, nagu ei ole võimalik pidurdada ka inflatsiooni eurole ülemineku nõuete täitmiseks. Muidugi, kõik on võimalik! — vaja vaid poliitilist otsust. Näkku sülitamisena mõjub Keit Pentuse avaldus, et 2011. a võivat meie pensionär supelda külluses võrdväärselt Iiri või Taani pensionäriga. Teadmiseks niipalju, et Taani asub 2005. a õnnelikkuse pingereas esikohal, meie jagame Serbia ja Ugandaga 71.–74. kohta! Taani pensionär saab 16 korda suuremat pensioni kui Eesti kolleeg ja arvestades 1,78-kordset hinnataset on tema ostujõud 9 korda kõrgem. Ka reformikate 15 aasta visioon (vt “oravaratast”) jätab pensionid 35 % tasemele keskmisest palgast. 5 jõukaima riigi hulka jõudmiseks oleks vaja tüütust pensionäride parvest lahti saada! Ehk üritada nad toimetada mõnda teise riiki? Taani oleks sobilik. Küll on Eesti haaramas juhtpositsioone piiratud demokraatiaga riikide hulgas. Pensionäride ühenduste avaldustele, pöördumistele ja ettepanekutele ei reageeri ükski erakond, meedias tunnistavad pensionäre vaid Videvik, Maaleht, mõningal määral ka ETV. Pensionärid on aastast aastasse nõudnud . sotsiaalmaksust pensionideks ette nähtud 20 % täielikku väljamaksmist tänastele pensionäridele, . uue pensionide indekseerimise süsteemi väljatöötamist, . ühinemist Euroopa Sotsiaalharta eakate kindlustatust käsitlevate punktidega. Tühjade lubaduste asemel on valijad oodanud konstruktiivseid lahendusi nende ettepanekute rakendamiseks. Mida ei ole, seda ei ole. Ega tule? Ei ole meil asja ei viie ega viieteistkümne edukama euroriigi hulka! Aare Kitsing,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||