|
||||
Nr 6 (803) Neljapäev, 8. veebruar 2007 |
||||
Arhiiv |
Urmas Tamm, Lääne-Viru maavanem:
Lääne-Viru maakonnas teevad omavalitsused kenasti koostööd, ka sotsiaalprobleemide lahendamisel. Igas omavalitsuses, neid on kokku viisteist, on ametis sotsiaaltöötaja, seitsmes suuremas ka lastekaitsetöötaja. Ühtlasi on suuremates omavalitsustes amet- nikud, kes võtavad vastu toetuste taotlejaid ja muudel põhjustel omavalitsuse poole pöörduvaid inimesi. Töö paremaks korraldamiseks teeb maavalitsuse sotsiaalosakond järjepidevalt teabe-, info- ja koolituspäevi. Muidugi suhtlevad sotsiaaltöötajad omavahel ka piirkonniti, sest koos on otstarbekam lahendada valdade piiriäärsete külade elanike muresid (koolitoetused, transport, puuetega inimeste abistamine jms). Seega toimub maakonnas tihe võrgustikutöö, mis kindlasti aitab inimeste elu paremini korraldada. Eriti vajalik on selline koostöö piiriüleste sotsiaalteenuste osutamisel, nagu näiteks üldtüüpi hooldekodusse, laste asenduskodusse või kodutute varjupaika koha taotlemisel. Maakonna sotsiaalhoolekandevõrgustiku moodustavad kaksteist kohalikule omavalitsusele või erakapitalile kuuluvat üldtüüpi hooldekodu, neli laste asenduskodu (neist kolm on eraõiguslikud) ning üksteist eakate, laste ja erivajadustega inimeste päevakeskust. Sotsiaalteenustest on levinumad koduteenused, mida osutavad kõik omavalitsused. Omavalitsused on kehtestanud koduteenuste loetelu, tingimused ja korra. Nii pakutakse näiteks sotsiaalnõustamist, abivajaja hooldamist perekonnas või ööpäevast hooldamist hoolekandeasutuses, aidatakse hankida proteese, ortopeedilisi ja muid abivahendeid, võimaldatakse toimetulekut soodustavaid teenuseid (tugiisikut, isiklikku abistajat, osalemist päevakeskuse tegemistes) jm. Kodututele annab öömaja Rakvere Diakooniakeskus. Erahooldekodu on liiga kallis Meie üldtüüpi hooldekodudes oli eelmise aasta alguse seisuga 329 hoolealust, need kõik polnud küll meie maakonnast. Kolmes erihooldekodus oli kokku 284 klienti, kellest samuti osa oli pärit teistest maakondadest. Mitmed üldtüüpi hooldekodud on põhjalikult renoveeritud ja seal pakutakse elanikele kõiki mugavusi, teised alles ootavad kordategemist. Arvutuste järgi vajame üldhooldekodude renoveerimiseks 30,5 miljonit krooni. Kindlasti on hooldekodusse soovijaid rohkem, kui seal praegu on, kuid asi on kinni rahas. Hooldekodu on tavainimesele liiga kallis. Nii näiteks on Rakvere uues, eraisikule kuuluvas hooldekodus pooled kohad tühjad. Samas on keskmise maksumusega hooldekodusse pääsemiseks järjekord. Mullu tuli hooldekodukoha eest maksta keskmiselt 4320 krooni, sel aastal tõuseb hind ligi 5000 kroonini. Kui palju sellest maksab hooldusalune ise (seda nimetatakse omavastutuseks), kui palju omavalitsus, see oleneb inimese pensioni suurusest. Jämedalt arvutades peaks hooldekoha maksumus jagunema pooleks. Erahooldekodudes on kliente, kelle arve tasuvad lapsed, omavalitsuste üldhooldekodudes juhtub seda harva. Muret teeb töötajate vähesus, seda eriti erihooldekodudes. Sel aastal on küll raha rohkem ja sellepärast on ka lootust rohkem inimesi tööle võtta, kuid meile ei sobi ükskõik kes: erihooldekodude töötajatele on kehtestatud kindlad kvalifikatsiooninõuded. Rõhutan, et erihooldekodude teenuste rahastamine on aasta-aastalt paranenud, kuid meie vajadused on veelgi suuremad. Meie tähtsaim töölõik on siiski sotsiaalteenuste kvaliteedi järelevalve. Avastatud puudustest püüame ühise nõu ja jõuga üle saada. Hooldusravi võimalused suurenevad Üldhooldekodus ei ole niisuguste teadmiste ja oskustega töötajaid, kes oleksid pädevad hooldama pidevat meditsiinilist abi vajavaid kliente. Tulevikus otsustab nende inimeste hooldusravi vajaduse ja ulatuse geriaatriline meeskond, keda praegu koolitatakse. Koduse hooldusravi teenuse osutajaid on meil liiga vähe, ainult Tapa, Sõmeru ja Vinni vallas ning Kunda linnas. Selle põhjuseks on meditsiiniõdede puudus, ka selle küllaltki raske töö eest makstav väike tasu. Et olukorra paranemist pole ligemal ajal ette näha, jääb kodune hooldusravi perearsti õlgadele. Küll on ette näha maakonna hooldusravivõrgu suurenemist haiglates. Nii renoveeritakse Rakvere haigla vana korpus just hooldusraviks. Mullu oli maakonna haiglates kokku 279 hooldusravialust, mis on 0,4 % meie elanikkonnast. Et elanikkond vananeb ja inimeste eluiga pikeneb, võib prognoosida selle teenuse osatähtsuse kasvu. Riikliku arengukava järgi maksavad hooldusravi eest kolm osapoolt: ravi vajaja, tema elukoha omavalitsus ja haigekassa. Sellised lepped on omavalitsustega küll siiani sõlmimata. Midagi rõõmustavat Inju Lastekodu anti üle Vinni vallale. Et aga olemasolevad ruumid ei sobi laste asenduskoduks, kohustus sotsiaalministeerium ehitama uue lastekodu. See koosneb viiest majast, igas hakkab elama üks rühm. Ehitustööd peaksid algama juba tänavu. Sotsiaalministeeriumil, kelle haldusesse lähevad erihooldekodud veel käesoleval aastal, on kavas ehitada sobivad hooned (üks maja kümnele hoolealusele) ka erihooldekodude klientidele. See kava peaks teoks saama aastatel 2009 –2011. Meie kolmel omavalitsusel aga on plaanis ehitada üheskoos kaasaegne hooldekodu. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||