|
||||
Nr 5 (802) Neljapäev, 1. veebruar 2007 |
||||
Arhiiv |
Tallinna Elektrijaama käikulaskmisest pole möödunud sadat aastatki, tänapäeval aga ei kujuta me elu ilma elektrita ette. Elekter on nagu õhk, milleta sureks elu välja. Seisma jääks tööstus, transport, kaoks valgus, soojus ja vesi. Haiglad, koolid ning kogu riigi haldussüsteem oleks halvatud. Sellest ehk piisab, et mõista, mida meile kõigile tähendab elektrivarustus ehk elektri tootmine, ülekandmine ning jaotamine. Seda ehitasid ja arendasid vastava ala pioneerid, kes olid omandanud teadmised ja oskused juba tsaariajal ning Eesti Vabariigi aastatel, pärast II maailmasõda aga Tallinna Polütehnilises Instituudis, tublide inseneride sepikojas. Need elektri- ja soojustehnika insenerid, praegusel tasemel oleva Eesti energiasüsteemi ülesehitajad on nüüd pensionärid. Neis aga elab veel tahe midagi teha ja huvi süsteemi tulevaste arengute vastu. Just Eesti Energia veteranide algatusel on loodud Energeetikaveteranide Ühendus, mis kuulub Eesti Pensionäride Liitu. Eesmärgiks on seatud ennekõike Eesti energeetika ajaloo säilitamine, aga ka mälestuste kirjutamine. Sellega alustati juba aastaid tagasi, kogud säilitati endises Tallinna Elektrijaamas. Erastamistuhinas võeti ruumid ära, nüüd on antud lubadus leida koht energeetikamuuseumi rajamiseks kõige pühamas paigas — Tallinna Elektrijaama peakilbi ruumis, praeguses Tehnikakeskuses. Selle rajamine on muidugi Eesti Energia AS-i kohus, Ühenduse igakülgne abi on tagatud. Eesti rahval, eriti kiires elurütmis rallitavatel noorematel inimestel peab olema võimalus teada nii tähtsa majandusharu kui energeetika arengustaadiume ja tegijaid. Seepärast peaks väljapanek tutvustama, milline on olnud elektri- ja soojusetootmise tehnika ning tehnoloogia läbi aastakümnete; millised olid probleemid ja kuidas neid lahendati; kes olid need inimesed, kes ööd ja päevad seisid selle eest, et normaalse pingega elektrivool oleks alati olemas. Kogu sõjajärgse aja töötanud insener Hilja Alak on kirjutanud raamatu insener Leonid Ingarist, Eesti Energia esimesest juhist ja tema tähtsusest energeetika arengule. Elektrijaamade ja -võrkude ehitamisest on häid ülevaateid kirjutanud insenerid Heldor Pitsner, Leiger Kaber ja teisedki. Energiasüsteemi arengut jälgime pidevalt, meid peavad sellega kursis Eesti Energia juhtivad töötajad, meie endised kolleegid. Oleme “omad poisid” Tallinna Tehnikaülikoolis, kust tulevad uued spetsialistid. Külastame ehitatavaid ja renoveeritud elektrijaamu, alajaamu, ülekandeliine, tuuleparke. Mullu vaatasime üle Eesti Elektrijaama rekonstrueeritud bloki ja veejõujaama Linnamäel, tuulepargi Paldiskis, tänavu ehitatava Harku alajaama, kuhu nüüdseks on ühendatud Estlinki kaabel Soomest. Tuulepargiga tutvumisel Virumaal Rannus saime käia ka maa all Kohtla Kaevandusmuuseumis. Peagi saavad seeniorid minna vaatama Ignalina uut aatomijaama Leedus, milles on osalus ka Eestil. Ülejärgmine põlvkond ehk kasutab juba tuumaenergiat, mille saamiseks pannakse vesinikuaatomi isotoopidest kokku heelium. Seejuures tekib palju energiat, täpselt samuti nagu Päikesel. Loodetavasti on see lõplik lahendus maailma energeetikaprobleemidele. RAUL KUUTMA,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||