|
||||
Nr 5 (802) Neljapäev, 1. veebruar 2007 |
||||
Arhiiv |
Nii nagu mõned kuud tagasi pidin Eesti Pensionäride Liidu esindaja härra Kitsingu poolt välja öeldut täpsustama, tuleb mul seda täna uuesti teha. Seekord puudutab teema pensionisambaid, mitte enam vanaduspensioni arvutamist. On hea, et arutelu toimub meedia vahendusel, sest nii saan ka laiema auditooriumi võimalikke väärarusaamu parandada. Et härra Kitsing pani oma artiklis “minister Jaagu” pensionisaaja rolli, siis mängin kaasa ja esitan endapoolse mõtiskluse sellest, milline saab olema minu pensionipõlv. Kuid olgu öeldud, et pensionireform ning seega ka teine pensionisammas on nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus rahandusministeeriumi pädevus, sest on otseselt maksusüsteemiga seotud. Praegu kehtivat “sammaste süsteemi” ei ole välja mõelnud Jaak Aab. Sotsiaalministeerium maksupoliitikat ei kujunda. Ehk see, kas protsent saaks suurem või väiksem olla, on siiski hetkel teise tegelaskuju vastutada. Praeguses valitsuses on rahandusministri ametis rahvaliitlane Aivar Sõerd. Tõesti, kogumispensioniga liitunu eest laekub riiklikku pensionikindlustusse sotsiaalmaksu senise 20 asemel 16 protsenti, sest neli protsenti on juba kantud liitunu pensionikontole. Jaak Aab kui tulevane pensionär peab tagama, et praegune maksusüsteem ei kahandaks tänaste pensionäride sissetulekut ning pensionäride elujärg viidaks inimväärsele ja normaalsele tasemele. Selleks täiendatakse pensionikassat lisaks sotsiaalmaksule riigieelarve vahenditest. Võimul olev valitsus on kandnud riigieelarvest pensionikassasse kahe aasta jooksul täiendavalt rohkem kui viis miljardit krooni, mis on katnud kõik seni tehtud teise pensionisamba maksed ja võimaldanud ka pensione tõsta. Varasemad valitsused suutsid selleks kokku eraldada vaid veidi üle miljardi krooni. Pensionikassasse kantud summad ei jää reservi seisma ning on poliitiliste otsuste küsimus, kui palju sellest pensionäridele välja makstakse. Keskerakonna võimule jäädes jätkub riigieelarvest kogumispensioni II sambasse ülekantavate vahendite kompenseerimine pensionikassale. Nii ei koguta tulevastele pensionäridele raha tänaste pensionäride arvelt. Seega ei ole praeguste töötajate tulevane pension tänaste pensionäride asendus-sissetulekut vähendanud. Olen seisnud hea selle eest, et see ka edaspidi sündida ei saaks. Pensionide madal tase on pigem olnud eelmiste valitsuste poliitiliste otsuste, õigemini otsustamatuse tagajärg. Arvan, et pensionäride heaks on riigil veel palju ära teha. Riikliku pensionikindlustuse muutmiseks tõeliselt solidaarseks ja õiglaseks kavatseme tõsta pensioniosaku koefitsienti madalapalgalistele ja pensioni baasosa perspektiivis 50 protsendini kogu riikliku pensioni suurusest. Praegu on baasosa 30 protsenti pensionist. Õiglane on pensioniosaku koefitsiendi arvutamine mediaanpalga järgi. Sellise metoodika puhul on 50 %-l inimestest aastakoefitsient 1,0 või suurem. Muudatusest võidavad eelkõige madalapalgalised pensionärid ning tulevikus ei teki suuri erisusi riiklike pensionide suuruses. Keskerakonna ministrina te- gin oma erakonna valimisplatvormi ettepaneku tõsta järgmise nelja aasta jooksul pensione rohkem, kui kasvab keskmine palk. See tähendaks, et keskmine vanaduspension oleks selleks ajaks pool keskmist netopalka. Miks just netopalka? Seepärast, et netopalk on see, mis jääb inimesele kätte pärast maksude mahaarvestamist. Et vanaduspension ei ole maksustatud, siis on õige võrrelda summasid, mis on inimeste tegelik tulu. Esimesest aprillist on keskmine vanaduspension 3500, keskmine netopalk pea 8000 krooni — keskmine pension moodustab 44 protsenti keskmisest netopalgast. Lubame tõsta pensioni sel aastal veel ka erakorraliselt 1. juulil. Keskerakonna palgareformi elluviimisel on 2011. aastaks keskmine netopalk üle 17 000 krooni ning keskmine vanaduspension sellest pool ehk 8500 krooni. Loodan, et järgnevad valitsused jätkavad samas suunas mis praegune — viiakse sisse täna planeerimisjärgus olev asjakohane pensioniosaku koefitsientide süsteem ja pensione tõstetakse veelgi. Milliseks siis kujuneb minu pensionipõlv? Usun, et kui vähegi saan, olen aktiivne, kasutan võimalust käia tööl kõrge eani ning kindlasti tahan kaasa rääkida poliitika kujundamises. Kutsun ka praeguseid pensionäre üles seda tegema, sest ühiskond vajab kõikide kodanike aktiivsust ja eakate inimeste kogemust, et hoida ühiskonnas tasakaalu. Aga nii Aare Kitsingule kui ka tänastele pensionäridele luban, et teen edaspidigi kõik selleks, et nende elutöö oleks suurema pensioni näol väärtustatud ja nende elujärg paraneks. Jaak Aab, sotsiaalminister |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||