avalehekülg

Nr 5 (802)
Neljapäev, 1. veebruar 2007
   




Arhiiv


Ettevaatust, valimised!



Veel veidi üle kuu on jäänud Riigikogu valimisteni. Käib ennustamine, kes need võidab ja kes pärast valimisi kellega ühte heidab ning valitsuse moodustab. Postkastist või arvuti postkastist võid leida õpetusi, kuidas valimiste ajal käituda. Näiteks on meil võimalus kodanikuportaalist https://www.eesti.ee tellida Riigikogu valimisteks elektrooniline valijakaart ning loobuda paberil valija­kaardist.
See, et valida saab ka kodunt väljumata, on muidugi meeldiv, kuid keda siis ikkagi valida, keda usaldada? Otsustamisel peaks justkui olema abiks erakondade väliplakatitelt nähtu, samuti see, mis tulvab meie kodudesse, töökohtadele ja vaba aja veetmise paikadesse tele-, raadio-, lehe-, ajakirja-, voldiku- ja muu reklaami näol.
On välja arvutatud, et ühe koha eest Riigikogus tuleb era­kondadel seekord välja käia umbes miljon krooni. Peab piisama kannatust ja mõistust, et igast suunast tulevat valimisinfot kor­ralikult liigitada ning lõpuks otsustada, kelle poolt hääletada, kelle poolt mitte. Ajakirjandus, mida mõnikord on kutsutud neljandaks võimuks, peaks selle protsessi juures olema kodanikule abimeheks, ausaks sõnumitoojaks, vajaduse korral liiglubaduste ja muu petu­kauba paljastajaks. On ju ajakirjandust mõnigi kord nimetatud elu peegliks. Seda ajakirjandus päris kindlasti pole ega ole kunagi olnud. Absoluutne tõde on ajakirjandusele võõras, sest peeglist ei vaata vastu kaugeltki mitte kogu elu oma mitmekesisuses, vaid ikka just see, mis või kes on peegli ees koha sisse võtnud.
Kui lugeja-vaataja-kuulaja kõigele lisaks märkab, et peegel on ilmselt kõver, siis peaks ta mõtlema, kas see kõverus on praak või siis on omanik meelega sellise kõverpeegli üles seadnud.
Ajakirjanduse omandisuhted ja omaniku mõju väljaande sisule ja vormile ongi valimiste eel taas kord küsimusi tekitanud. Küsitakse näiteks, miks on ärimees Oliver Kruuda hakanud välja­andeid kokku ostma, miks tegid seda enne teda Hans H. Luik, Jaan Manitski ja teised tuntud ja tundmatud ärimehed. Millist sõnumit nende meeste väljaanded kannavad? Mis on erakondadel varuks, kui nad oma ajalehti ja voldikuid välja annavad? Mida on sõnumitoojatel öelda sellist, mida rahvas veel ei tea? Eetilisust, humanismi, lugeja-kuulaja-vaataja austamist ja harimist oma põhimõtete hulka lugenud ajakirjandus on ilmselt möödanikku vajunud, paljud omanikud peavad oluliseks vaid tarbijate vaja­dustega manipuleerimist ja selle kaudu oma kukru täitmist — ostan paberit ühe hinnaga, müün täistrükituna kordades kallimalt. Suur osa Eesti elu (kõver)peegeldavatest väljaannetest kuulub välis­maalastele, eelkõige Põhjamaade magnaatidele, neid huvitabki eel­kõige kasum, sisu vastu hakkaksid nad ilmselt huvi tundma alles siis, kui seda kasumit ei oleks.
Eestis hakati taasiseseisvumise järel väga palju kirjutama rek­laami toimimise mehhanismist ja igasuguseid publiku ärarääkimise nippe kasutama. Nüüd näib olevat saabunud küllastumisaeg, kus lausreklaam hakkab tekitama tülgastust ja tõrjumist. Et sellest barjäärist läbi murda, peab erakond, kes tahad silma paista, teis­test tunduvalt erinema, olema piisavalt tugev ja pealetükkiv. Seda rünnakut potentsiaalsele valijale nüüd päevast päeva näeme-kuu­lemegi. Üks reklaamiteoreetikuid on väitnud, et pildi invasioon on nagu haigus, epideemia, mis kutsub inimestes esile pettumuse. Tahaks loota, et see ei kutsu esile täielikku eitust, vaid jääb ruumi ka optimismile ehk antipessimismile.
Ajakirjandus, suhtekorraldusfirmad, reklaamiagentuurid ei tööta tühjas keskkonnas, neid mõjutavad oma ootuste, eelistuste ja huvidega lugejad-kuulajad-vaatajad, kodanikeühendused, era­konnad, töövõtjad ja tööandjad, valitsus ja muud survegrupid. Kui teame, kuidas ühiskond on üles ehitatud, ning oskame määratleda oma kohta selles süsteemis, siis on ka šansse teha valimistel õige valik kümmekonna erakonna ja paljude pretendentide vahel. Valigem siis mitte need, kes võib-olla kõige suuremat kära teevad, vaid ikkagi need, keda oleme õppinud varasemate tegude põhjal usaldama.

PEETER MAIMIK

  
Reklaam:


Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme
Tel/faks 672 0986, tel 672 0985. videvik@videvik.ee
Aadress: 10612, Tallinn, Paldiski mnt 36a