|
||||
Nr 3 (800) Neljapäev, 18. jaanuar 2007 |
||||
Arhiiv |
Flaami Brussel, pr Bruxelles... Germaani ja romaani rahvaste põliste asualade kokkupuutel, aga ka katoliiklaste ja luterlaste lahknemispiiril nüüd Euroopa pealinnana nagu pärmi peal kiirarenev Belgia pealinn Brüssel (ligi miljon elanikku) on praegu eriti kirev. Nii keelte kui ka siin elavate inimtõugude poolest. Linnapildis trügivad vanemate hoonete vahele modernsed kiiskavad klaastahukad või hiidpostamentidena kõrguvad pilvelõhkujad. Üksiti on veel hiljuti valloonide põhiliselt prantsuskeelne Brüssel omamoodi saareke keset flaamide asuala, kusjuures linnarahvastiku protsent on Belgias kogunisti ligi 98... Viimastel aastakümnetel on Brüsselisse ilmunud hulgaliselt moslemeid — nii Aafrikast kui ka Türgist. Nende käes on suur osa teenindussfäärist. Igal sammul kohtad musti inimesi — küllap on osa neist tulnud Kongost, Belgia kunagisest teemandikolooniast — sealt on pärit Brüsseli tänini silma torkav jõukus. Saanud põhjalikumat infot EL-i tipus toimuva kohta sotsiaaldemokraatidest eurosaadikutelt Andres Tarandilt, Marianne Mikkolt ja Katrin Saksalt, siirdusime kohtuma Eesti saadikuga EL-i juures Väino Reinartiga ning euroühenduse tippu kuuluva Siim Kallasega. Nendelt saime otseteavet vastuoludes vaevleva EL-i kohta. Sest põhiseaduslik lepe jäi ju nagu kännu taha kinni, kui prantslased ja hollandlased sellele ei ütlesid. Siin Kallaselt pärisin muuhulgas, kas EL-i rahapoliitika on ikka õigetel alustel, kui üks kiirema majandusarenguga riike (Eesti) ei pääse eurole. Aeglaselt areneva majandusega alalhoidlikud suurriigid nõuavad jäigalt kehtestatud inflatsiooniprotsendist kinnipidamist, nentis minuga justkui nõustudes S. Kallas. Kui hiljem imekaunite ehitistega vanalt turuväljakult tagasi Põhjavaksali lähistel asuva hotelli poole kõndisin, ümbritses mind ühtäkki kolm araablast. Üks neist ütles ennast tšetšeenitarist ema ja alžeerlasest isa järeltulija olevat ja uhkustas muudkui Dudajeviga, samas minu fototarvete kotti kõõritades. Libistasin aparaadi salamisi varrukasse, teise käega kõvasti oma reisikohvri sanga pigistades. Midagi nad minult kindlasti võtavad, siin kõrvalises parginurgas pole mul kuskilt abi loota, mõtlesin endamisi. Vahejuhtum lõppes õnneks nõnda, et taskuvaraste või tänavaröövlite saagiks jäi hinnalise digikaamera asemel tühi vutlar koos Videviku toimetuse võtmetega. Võtmed on mul nüüd uued, aga siinsed fotod poleks saanudki ilmuda, kui ma kaamerast ilma jäänuksin. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||