|
||||
Nr 3 (800) Neljapäev, 18. jaanuar 2007 |
||||
Arhiiv |
Ida-Virumaa Pensionäride Ühenduse hiljutisel ümarlaual tõdeti, et meil on aastate jooksul välja kujunenud iga-aastased tähtsündmused, aktivistid ja toetajad. Ikka on olnud üks kahepäevane ekskursioon, mitmed loengud ja memme-taadi konkursid. Osavõtjate arvu poolest on aastasündmus kuldsel sügisel sisustatav eakate päev. 2006. aastal toimus sel puhul suurejooneline kokkusaamine Ahtme spordihallis. Et Ida-Virumaal on eestlasi tunduvalt vähem kui muukeelseid, siis maakondlikku kõigile huvi pakkuvat pidu on raske ette valmistada ja korraldada. Sel korral oli esinemas noorte meeste ansambel Noorkuu, esitati karaktertantse ja pakuti muudki meelelahutust ning rikkalikku kohvilauda. Kõik oli suurepärane. Aga Põhjarannikus avaldati paraku kritiseeriv artikkel ja mulle tundub, et selle maakondliku päevalehe tegijad soosivad rohkem ikka negatiivseid noote. See polevat avaldamist väärt, kui vanad inimesed tulevad kokku ja heietavad oma möödunud ilusatest aegadest. Igatahes teenimatut, asjatundmatut kriitikat ei peaks ajaleht avaldama. See selleks, aga mingem edasi, õigemini tagasi tolle ümarlaua juurde. Jõhvi Seltsimaja juhataja andis aasta vabatahtlikuks tunnistatud Hilja Makarale lillesülemi ja õnnitlused. Vastava rinnamärgi aukirjaga oli ta presidendilt mõni aeg tagasi kätte saanud. Hilja ütles, et ta on päris julge naine, aga sel hetkel, kui presidendiga kätlema läks, värisesid jalad ja käed. Toomas Hendrik Ilves hoidis naise kätt ja rahustas, et pole midagi. Sinaida Pikhoff Tudulinnast kiitis oma valla naisi-mehi — nad on hakanud aktiivselt kõigest osa võtma ja ühendust toetama. Kui oma rahvast ei jätku hea ürituse korraldamiseks, kutsuvad nad huvilisi mujalt ja ikka nii kavalalt, et oleks vastuvisiiti oodata. Sõita ja seigelda — see meeldib ju paljudele. Et aastalõpu kokkusaamiseks oli palutud kaasa võtta andmed taidlusringide kohta, teadis Asta Raudam Tammikust hoiatada, et kui mingil huvitegevusel kipub madalseis tulema, ei tohiks mingil juhul tantsijaid-lauljaid või sõnaseadjaid laiali saata, sest uuesti käivituda on juba palju raskem. Ega pensionäridki rahaküsimusest mööda saa. Lembit Aljaste arutles, et alguseks tuleb teada, palju “pappi” kokku tuleb, ja siis valida, mida teha ja keda kutsuda. Siinkohal vaidles Ida-Virumaa pensionäride esileedi Lilja Pertel vastu, et kui tema läheb mingilt fondilt või toetajalt finantsabi taotlema, peab tal abikõlblik eelarve valmis olema ja mitmed eelläbirääkimised ka peetud... Aga kust võtta uusi ideid? Vaat sellepärast palub ta kokkutulnuilt ja nende kaudu maakonna pensionäridelt nõuandeid ja ettepanekuid tööplaani osas. Peaaegu igaüks tahtis sõna suminasse kaasa lausuda. Lõpuks pandi kirja järgmised tulevikuplaanid: veebruarikuus tuleb vestlusring haigekassa esindajatega, sest perearstindus, taastusravi, puuetega inimeste probleemid — need teemad on vajalikud. Seejärel tuli ettepanek külastada Avinurmet, sest peale pütilaada on seal asjatundlikud sotsiaaltöötajad, hooldekodu, ujula, koduloomuuseum ja muidki vaatamisväärsusi. Pikem ekskursioon viib huvilised paariks päevaks arvatavasti Võrumaale. 2007. aasta eakate päeva kontserdile plaanitakse kutsuda ansambel Laine. Veel oli jutuks, et memme-taadi konkursi korraldamine tuleks põhjalikumalt läbi mõelda, võiks minna Pärnumaale pealtvaatajateks, et uusi mõtteid saada. Kui Lilja Pertel oli ümbrikupakid valdadele ära jaganud, saime teada, et nendes on ulatuslik küsimustik rahaliste väljaminekute kohta. Nimelt tahetakse selgust saada, kuidas meie eakad inimesed toime tulevad. Teadagi on meie pensionid Euroopa Liidu madalamate hulgas. Huvitav, missugustele tulemustele jõutakse, kui inimesed ausalt oma rahalised väljaminekud ja sissetulekud kirja panevad. Loodame, et uuringu tulemused avalikustatakse Videvikus, sest seda lehte jaksavad pensionärid endale ja oma jututubadesse tellida. 2007. aasta esimeses kvartalis saavad “ühise mütsi alla“ Eesti Pensionäride Ühendus ja Eesti Pensionäride Liit. Usume, et nõnda, ühise organisatsioonina oleme tervitatav ja arvestatav jõud Riigikogu valimiste ajal. Kui meie ümarlaua ametlik osa lõppes, paluti kõiki kaunisse peolauda. Et paljud pensionärid käivad laulukooris, tantsurühmas või käsitööringis, siis üksindust nad ei tunne. Kuid on ka neid eakaid, sageli üksijäänuid, kellele sobiks just tegevus maakondlikus pensionäride organisatsioonis, kus saab vähemalt 4–5 korda aasta jooksul kokku tulla, kuulata meeldivas seltskonnas asjalikke loenguid, vestelda ja muidu meelt lahutada. Maainimesel on põhjust linna sõita, võib seal asju ajada ja astub läbi ka Jõhvi Seltsimajast, kus need pensionäride kokkusaamised aset leiavad. Ida-Viru Pensionäride Ühenduse eesotsas on lahke ja abivalmis Lilja Pertel, tel 56 91 47 36. Kerkis küsimus, kes peaks soovitama seni seltsitegevusest kõrvale jäänuid meie ühendusse. Arvasime, et pensioniamet ja sotsiaaltöötajad. Sestap siis — head koostööd! ELLE–VAIKE KIIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||