|
||||
Nr 42 (549) Neljapäev, 25. oktoober 2001 |
||||
Arhiiv |
Kuidas eakad inimesed ja invaliidid edaspidi, esmatarbekaupade ja teenuste hindade aina kiiremini kerkides toime tulevad? Pensionid ei jõua juba ammu elukallidusele järele, tuleval aastal lisab elektrihinna põhjendamatult järsk tõus senistele olmeprobleemidele veelgi pahaendelist pinget juurde. Suurt peavalu teeb seenioridest krundi- ja maaomanikele planeeritav mitme-, kohati isegi mitmekümnekordne maamaksu tõstmine… Need ja paljud teised elulised toimetulekuprobleemid olid kõne all eelmisel esmaspäeval Riigikogu ruumes pensionäride organisatsioonide esindajate kohtumisel Riigikogu sotsiaalkomisjoni, rahanduskomisjoni ning kultuurikomisjoni liikmetega. Eakate organisatsioonide nimel argumenteeritult sõna võtnud Eesti Pensionäride Ühenduse esimees Sven Pärn, Pensionäride Liidu esimees Harri Kärtner ja aseesimees Hilja Kukk jpt. püüdsid Riigikogu liikmeid veenda selles, et riigi ja eeskätt seadusandjate üks esmaseid ülesandeid on kanda hoolt eakate ja invaliidide ning laste turvalisuse eest. Igakuine toimetulekupiir on juba aastaid ainult 500 krooni — nüüdistingimustes peaks see summa küündima vähemalt 1000 kroonini. Pensionireform ei tohiks kahjustada juba pensionile jäänute toimetulekuvõimalusi. Hasartmängumaksust peaks märkimisväärne osa edaspidigi kulutatama sotsiaalsfääri tarbeks. Paljud meditsiinilised teenused, sh. sanatoorne ravi muutuvad eakatele hinna poolest järjest kättesaamatumaks. Pensionäride ja eriti pensionieelikute töötamisvõimalused pole endiselt kiita, kuigi mitmel pool ilmneb tööjõupuudust. Paar aastat tagasi vastu võetud vanuripoliitika alused vajaksid märksa järjekindlamat järgimist igapäevaelus. Jne. Jne. Nendele ja arvukatele teistele probleemidele püüdsid vastata Toomas Vilosius, Elmar Truu, Mai Treial, Mart Meri, Jaanus Männik jt., kuid enamasti jäid nad üldsõnaliseks ega saanud mõistagi midagi konkreetset lubada. Hea, et nad pensionäride mured kannatlikult äragi kuulasid. Meelde jäi siinkirjutajale aga Peeter Kreitzbergi viide Lätis toimuvale — seal moodustab keskmine pension keskmisest palgast mõnevõrra suurema osa kui meil. Ka on lätlaste keskmine pension dollaritesse ümberarvestatuna umbes 10 dollari võrra suurem kui meil. Euroliitu kiirustavas Eestis on seda oluline meeles pidada, sest ühiskonna arengutaset ning küpsust iseloomustab eriti kõnekalt tema suhtumine eakate toimetulekusse. Pensionäride ja Riigikogu liikmete kohtumisel kõne all olnust tuleb Videvikus põhjalikumalt juttu edaspidigi. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||