|
||||
Nr 1 (798) Neljapäev, 4. jaanuar 2007 |
||||
|
Arhiiv |
Möödunud aastat on paljud asjatundjad pidanud nii heaks, et kardavad, kas teist sellist üldse enam tulebki. Optimistid arvavad, et heast ei ole raske paremaks saada, pessimistid rõhutasid juba vanal aastal, et majandus kuumenevat üle, oldagu ettevaatlikud. Peame pidama meeles mõlemaid, sest ainult oma mätta otsast on raske riigi kõigi asjade kohta otsustusi teha. Küll saab igaüks hinnata iseenda elu. Ehk võtsime vanal aastal olnust kokkuvõtteid tehes koguni vastu mitmesuguseid otsuseid edasise korraldamiseks. Aga nende otsuste ja kavade teostumine sõltub ju kogu riigi elust. Aasta lõpul võtsin osa ühest eakate õhtust, kus mõned tegevpoliitikud aitasid meil tulevikku pilku heita. Selgus, et kui me märtsikuus Riigikogu valimistel eelistame just nende erakonna liikmeid, siis tõstetavat meil juulikuust pensioni. Kas siis aprillist pension ei suurenegi, olid kuulajad üllatunud. Ei, suureneb küll, aga vaat meie tõstame pensioni ka juulist. Kas nende erakonnal on pensionide jaoks koguni omaette rahakott? Ei, seda mitte, kuid nemad korraldavat selletagi tolle asja ära. Arvata on, et nüüd, valimiste lähenedes, alles läheb lubamisteks lahti! On üpris raske sotti saada, kelle poolt märtsis hääl anda, kes Riigikogu liikmeks pürgijaist tõesti on valmis seal ka tööd tegema. Nagu elu on näidanud, proovib mõni kandideerija vaid seda, kas ta ikka hääled kokku saab. Kui aga saab, siis otsustab kohast loobuda (nt telesaatejuhi koha kasuks). Või istub Riigikogus siis, kui muude tööde-tegemiste kõrvalt aega leiab. Kas see tähendaks, et näiteks tele- ja muude staaride kandideerimist pole mõtet tõsiselt võtta? Ilmselt küll. Aga kas see tähendab, et õiged riigikogulased on vaid need, kes juba aastaid on seda leiba söönud, omavahel piike murdes siiski Eesti elu edendanud? Nende tugevate ja nõrkade külgedega oleme meiegi harjunud. Nemadki on nüüd otsustanud senist tööd jätkata… Jne. Mõtlemisainet meil, valijail, siin ju jagub. Mida asjalikku me alanud aasta kohta juba praegu teame? Heameelt teevad perede ja laste käekäigu parandamisega seotud seadusemuudatused. Nii on alates teisest lapsest maksuvaba 24 000 krooni pere tuludest ning iga järgmise lapse pealt on sama palju maksuvabastust. 1. juulist suureneb lapsetoetus alates pere kolmandast lapsest 900 kroonini. Samast kuupäevast on isadel võimalik saada vanemahüvitist, kui laps on 70 päeva vanune (varem tuli oodata lapse kuuekuuseks saamiseni). Vanemahüvitise alammäär on sellest aastast 3600 krooni, maksimaalne hüvitis 21 624 krooni. Hakatakse toetama lastelaagreid. Kõigi töötajate alampalk on tõusnud 3600 kroonini, kusjuures tunnipalga alammäär on 21 krooni ja 50 senti. Tulumaksu määr on vähenenud 23 protsendilt 22 protsendile. Tunduvalt kerkib töötutoetus: 400 kroonilt 1000 kroonile. Kõigile tööturuametis arvel olevatele aktiivselt tööd otsivatele isikutele tagatakse ravikindlustus. Pedagoogide palga alammäär tõuseb 18 protsendi võrra. Nii on noorempedagoogi palk 7800 krooni, pedagoogil 8260, vanempedagoogil 9440 ja pedagoog-metoodikul 11 400 krooni.Kultuuritöötajate palgad tõusevad 15 protsenti. Kuidas on lood pensionäridega? Keskmine vanaduspension tõuseb 1. aprillist 11 protsenti, 3490 kroonini. Toetused represseeritutele suurenevad 3000 kroonini. Hüvitise maksimum tervishoiuteenustele, retseptiravimitele või taastusravituusikule tõuseb 2500 kroonini, aastane transpordihüvitis on 500 krooni. Toimetulekupiir on üksi elavale inimesele või pere esimesele liikmele 900 krooni, teisele ja igale järgnevale pere liikmele 720 krooni. Kõik need ja paljud siin nimetamata muudatused palga, pensioni ning abirahadega on tehtud inimeste kasuks. Kas need aga aitavad meil senisest paremini igapäevaelus toime tulla? Teadaolevalt kasvavad ka kaupade ning teenuste, kütte ning vee hinnad. Kuidas me oma igapäevakulude tasumise ja arvete maksmisega alanud aastal hakkama saame, seda näitab juba ligem tulevik. President soovitas oma uusaastakõnes uskuda rohkem töösse, peresse, kodusse, riiki, olla uhke oma riigi üle. Kindlasti oleksime oma riigi üle veelgi rohkem uhked siis, kui töö eest saadud vääriline palk või elutöö eest makstav vääriline pension kindlustaks meile täiesti ilma abirahavajaduseta aasta. ASSE SOOMETS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||