|
||||
Nr 42 (549) Neljapäev, 25. oktoober 2001 |
||||
Arhiiv |
Avalik pöördumine
Eesti Pensionäride Ühendus ei nõustu 2002. aasta riigieelarve projektis kavandatuga. Möödunud aasta riigieelarve koostamise ajal palusid pensionärid nii Riigikogu juhatuse ja sotsiaalkomisjoniga kohtumisel kui ka Lossiplatsil pensionide indekseerimist, ja seda elukalliduse tõusu ja keskmise palga alusel. Pensionärid lähtusid sellest, et keskmine palk on see näitaja, mis peab ühiskonnas tagama äraelamise võimaluse. Teatavasti aga võttis Riigikogu kibekiirelt vastu indekseerimise seaduse, kuid mitte pensionäridele sobivana. Seaduses kasutatakse indekseerimise alusena sotsiaalmaksu laekumist kui näitajat, see aga ei taga õiglast pensioni ja õiglast ning võrdset sotsiaalset kindlustatust eakatele inimestele. 2002. aasta riigieelarve projekt tõestab eelöeldut. Projektis on kavandatud 299,7 tuhandele vanaduspensionärile maksta keskmiselt 1745 krooni pensioni kuus. 2002. aastal kavandatakse koguda sotsiaalmaksu pensionirahaks 7,61 miljardit (see eeldab keskmist palka 5955 krooni kuus ning annab pensionifondi kasvu 11,38 %). Samaaegselt kavandatakse pensionitõusu riigieelarve projektis 2001. aasta loodetavalt 1575 kroonilt 1745 kroonile, mis annaks kasvu 10,8 %. Mida lubab või mida tagab täna kehtiv indekseerimise seadus? Teatavasti pensionifondi kasv on kavandatud 11,38 %, tarbijahinna indeksile on kavandatud 4—5 % kasvu. Indekseerimise valem annaks pensionitõusu indeksiks ~8 %. Kus on viga — kas projektis lubatud pensionitõus 1745 kroonile on rahva rahustamiseks liialdatud (1. aprillil öeldakse välja õige indeks) või on arusaamatus teistes arvudes (pensionifond 11,38 %, keskmine palk 9,2 %)? Nii või teisiti, keskmine palk ehk keskmine elatusvõimalus ühiskonnas kasvab rohkem kui eaka inimese elatusvõimalus. Seda kinnitab keskmise netopalga ja keskmise pensioni suhte iga-aastane langus. Kui 1999. a. oli see 44,9 %, 2000. a. 39,9 %, 2001. a. langeb see arvatavasti 34,8 %-le. 2002. aastaks kavandatakse suhet 35 % juures. Kuid see on tänaste projektiarvude juures, kui need muutuvad, siis halveneb see suhe veelgi. Toome vaid ühe arvu — keskmisest kavandatud netopalgast 4667 kroonist 40 % on 1867 krooni — see on Euroopa standard ja see ei ole rikkale Eestile üle jõu käiv, puudub vaid poliitiline tahe. Pensionide indekseerimine on hädavajalik, kuid praegu kehtiv indekseerimise metoodika on see, mis halvendab päev-päevalt pensionäride kindlustatust. Vaid pensionide suuruse sõltuvus keskmisest palgast annaks kindlustunde meie eakatele ja meie pensionärid peavad saavutama Euroopa sotsiaalkindlustatuse. See on meie järjekindel nõudmine. Mõni sõna riigi vahenditest, millega tagatakse pensionäride sotsiaalset kindlustatust. 2001. aasta lõpetatakse tõenäoliselt pensionirahade reserviga ligi 400 miljonit krooni. 2002. aastal kogutakse maksudena 7,61 miljardit, s.t. kokku omatakse suurusjärgus 8 miljardit krooni. Riigieelarve projekt kavandab kulutusi 7,182 miljardit. Vahetult pensionimaksmise ja 2003. a. reservi kõrval kasutatakse vahendeid veel 312 miljonit II samba reservi moodustamiseks. Sinna anname meie, tänased pensionärid iga kuu 84 krooni. Toonitan, et 40 % suuruse pensioni maksmiseks netopalgast on riigieelarve kulude poolel puudu 122 krooni. Kas võime öelda, et riigil ei ole puudu rahast, puudu on heast tahtest? Riigieelarve projektist ei leia koondit SKP kohta, kuid ajakirjanduses avaldatud arvude põhjal võib öelda, et 2002. a. säilitatakse pensionideks SKP-s sendikulu suurus. Tihti ajakirjanduses avaldatav etteheide, et pensionid viivat riigi pankrotti, on lausa solvav eakatele inimestele. Peame toonitama, et 2002. aasta tuleb eakatele inimestele väga raske. Kõikvõimalikud hinnatõusud, ja seda esmajärjekorras monopoolsete riigiettevõtete poolt (elekter, mille hinna vahetu tõstmine tingib hinnatõusu ka kogu majanduses, maamaks jne.) alandavad elatustaset. Toimetulekutoetused ei hüvita seda, sest pensioni näilise tõusuga väheneb toimetulekutoetus — järelikult pensionitõus eakale inimesele võrdub nulliga. Pöördume vabariigi valitsuse ja kõigi Riigikogu liikmete poole palvega kaaluda väga tõsiselt igaüks omas südames eakate inimeste olukorda, ning lubage kinnitada, et eakad inimesed on näidanud, et nad on valmis seisma oma elamisvõimaluste eest, sotsiaalse õigluse eest. Eesti Pensionäride Ühenduse juhatus |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||