|
||||
Nr 44 (793) Neljapäev, 30. november 2006 |
||||
|
Arhiiv |
Kui sotsiaalsed pinged ühiskonnas kas riigijuhtidest olenematutel põhjustel või siis just nimelt ministrite otsustuste-eelistuste tõttu järsult teravnevad, hakkab asjaomastes ringkondades taas levima mingi teisend vanast kuuldusest selle kohta, kuidas hooldusasutustes riigile tarbetuiks peetavatest elushingedest vabaneda tavatsetakse: mingil hetkel söödetavat hoolealustele magusat kollast piimasuppi, ja päeva-paari pärast polevat enam ei neid tarbetuid inimhingi ega nendest tulenevaid probleeme... Seesugune kulunud, aga morbiidne lugu meenus, kui äsja ilmnes, et ka tuleva aasta riigieelarvesse ei suvatseta panna mitte ühtki sendikest, parandamaks natukenegi meie hiilgava majandusarenguga euro-Eestis puuetega inimeste ainelist olukorda. Neid inimesi on kokku vähemasti 117 tuhat. Puuetega inimeste toetused kavatsetakse niisiis jätta 2001. aasta tasemele ka 2007. aastal, kusjuures sügava puudega inimese igakuine toetusraha on vaid 640 krooni, raske puudega inimesel 420 ja keskmise puudega invaliidil vaid 200 krooni. Siin on jäetud arvestamata tarbijahinnaindeksi muutumine nende aastate vältel, mistõttu 640 kroonist on praeguseks järele jäänud vaid 510, 420 kroonist 330 ning 200 kroonist napilt 150 krooni. Kui puuetega inimeste organisatsioonidele sai teatavaks, et järgmise aasta riigieelarve menetlemisel on nende loodetud 5-protsendiliseks toetusetõusuks vajalik 61 miljonit krooni eelarveprojektist ikkagi välja võetud, tabas puuetega inimesi sügav pettumus. Kuigi kõnealune napp toetusraha pole küll puuetega inimeste ainuke elatusallikas, oleks oodatud lisaraha siiski hädavajalik nii liikumispuudest tulenevate lisatranspordikulude kui ka tehniliste vahendite soetamise jpm katteks. Sotsiaalminister Jaak Aab on pidanud võimalikuks eraldada Sotsiaalministeeriumi vahenditest vaid 5 miljonit krooni abivahenditele mõeldava summa suurendamiseks. Ministeeriumi ametnikud eesotsas ministriga viitavad sellega seoses, et puuetega inimeste tööhõivet kavatsetakse märgatavalt suurendada, parandades ühtlasi ka nende rehabiliteerimisvõimalusi. Nendest meetmetest justkui jätkukski puudega inimeste vajaduste katmiseks. Kuigi puudega inimeste elujärje hädapärasekski parandamiseks (õigemini: 2001. aasta turvalisuse taseme säilitamiseks) vajaliku 61 miljoni krooni jätmine 2007. aasta riigieelarvesse on olnud koalitsiooninõukogus mitmel korral kõne all, on nii peaminister Andrus Ansip kui ka sotsiaalminister Jaak Aab puuetega inimesi juba tuleval aastal eelarve kaudu selle summaga toetamast loobunud, viidates mingile võimalusele lisada invaliididele toetusraha alles 2008. aastast alates. Töötavaid puuetega inimesi on praegu vaid napilt 10 % nende koguarvust ja vaevalt selle protsendi suurendamine mõne pügala võrra invaliidide üldist olukorda märgatavalt parandab. Mis aga rehabiliteerimisse puutub, siis turguta täispimedat või jalutut kui kaua tahes, nägijaks ega kõrgushüppajaks ta nagunii ei saa... Juhtimaks tähelepanu vajadusele puuetega inimesi tuleva aasta riigieelarves ikkagi toetada, saatis Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial peaministrile esmaspäeval märgukirja. Loodetavasti juhib see nii A. Ansipit kui ka J. Aabi lähemale puuetega inimestele eluliselt vajaliku 61 miljoni krooni eraldamisele riigieelarve kaudu.Loodetavasti aitab valitsuskoalitsioonil küsimust mõistlikult lahendada ka Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja ning Eesti Pimedate Liidu korraldatav protestimeeleavaldus Toompea lossi ees, mis Videviku andmetel on kavandatud 13. detsembri ennelõunale. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||