|
||||
Nr 43 (792) Neljapäev, 23. november 2006 |
||||
|
Arhiiv |
Eelmises Videvikus Heimar Lengi suletõmmetest lendu lastud verbaalne (tuulis)pask raputas rahulikku pensionärilehte parasjagu. Täiskäigult startinud Pegasus lennutas kapjadega näkku pori ja muudki, möödus 2007. a vanaduspensioni küsimusele tähelepanu pööramata põhiprobleemist, tõustes lendu enesekiituse sinitaevasse. Saan täiesti aru, et kui juba Inglise majandusmees Thomas Ring nii ütles, nõuab riigieelarvest arusaamine tõesti suurt pingutust ja uisapäisa ei tasu sellega tegelema hakatagi. Palka antakse niikuinii, kuigi vähevõitu, ja aega ka napib — teleshowd, valijatega kohtumised jms. Üritame siiski 2007. a riigieelarvega veidigi tutvust teha. Riigieelarve seaduse eelnõu 250. leheküljel esitatud tabelist “Keskmised vanaduspensionid aastate lõikes (kroonides kuus)” ongi keskmised vanaduspensionid ära toodud — 2003. a 1985 kr, 2004. a 2244 kr (kasv 13,0 %), 2005. a 2556 kr, (kasv 13,9 %), 2006. a loodetav 2796 kr (kasv 9,4 %) ja 2007. a kavandatav 2900 kr. Lihtsa aritmeetikaga 2900–2796 saame, et keskmine vanaduspension tõuseb uuel aastal vaid 104 krooni ehk 3,7 %. Samast allikast leiame ka inflatsiooninäitajad — 2006. a 4,5 % ja 2007. a 3,9 %. Seega tõusis vanaduspension reaalselt 2006. a 9,4–4,5 = 4,9 % ja tõuseb reaalselt 2007. a 3,7–3,9 = –0,2 % ehk tegelikult langeb selle võrra. Arvestades, et pensionäride põhikulud kasvasid viimasel aastal veelgi rohkem — eluasemekulud 13,3 % ja toit 7,5 % —, on tegelik pensioni väärtuse langus veelgi masendavam. Enamik vanaduspensionäre ju saabki keskmiselähedast või madalamat pensioni. Eeltoodud arvudest selgub ka, millistel aastatel oluline pensionitõus tegelikult toimus, ja see ei ole mitte aastad 2006 ja 2007. 44-aastase staažiga pensionäri pensionitõus 2006. a keskmiselt loodetavalt 3110 kroonilt 2007. a kavandatud 3402 kroonile (kasv 9,4 %) pole mitte sugugi meeliülendavaid rõõmuhõiskeid väärt, sest inflatsiooni arvestades on reaalne tõus vaid 5,5 %. Seda eelarves kavandatud 11,0 %-lise ja Eesti Panga arvutatud, tunduvalt tõesema 15,1 %-lise keskmise palgatõusu juures. Lugupeetav Heimar Lenk! Oleks oodanud Teilt kui Riigikogu liikmelt süvenemist minu 2. novembri Videvikus ilmunud artikli sisusse, veendumist, et esitatu ei ole väljamõeldis Keskerakonna mustamiseks, vaid autoriteetsest riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjast võetu. Oleks olnud sobilik ka huvi tunda, miks jäeti pensionidena välja jagamata 981 miljonit 2007. a sotsiaalmaksust pensionikindlustuseks laekuvat krooni, mis pensionäridele jagatuna oleks suurendanud keskmist vanaduspensioni 3105 kroonini. Just nendele küsimustele ootavad vastust pensionärid ehk rohkem kui 40 % valimisõiguslikest kodanikest! Ei hakka Teile siiski võrdväärselt minule esitatutega räigeid süüdistusi esitama. Lugesin Teie artiklit põhjalikult, usun, et ka teised lugejad said aru, mis on mis ja kes on kes. Kahju hakkas vaid, et Teie poolt artikli kirjutamiseks kulutatud energiat ei saa mitte kuidagi kasutada pensionide tõstmiseks. Usun aga, et energiat jäi veidi üle ja seda Te tõesti kasutate pensionitõusu korrigeerimiseks. Loodan ka edaspidistes võimalikes mõttevahetustes jäämist viisakuse piiridesse ja opereerimist mitte emotsioonide, vaid kindlatest allikatest võetud andmetega. Ajame ju sama asja — või kuidas? AARE KITSING,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||