|
||||
Nr 40 (789) Neljapäev, 2. november 2006 |
||||
Arhiiv |
2007. a riigieelarve esimest lugemist saatvad (enese)kiidulaulud on juba loonud illusiooni, et ka pensionäridele on midagi head tulemas. Võimaldab ju kiire majanduskasv peaminister Andrus Ansipi sõnul pöörata tähelepanu ka pikka aega kehvas seisus olnud valdkondadele. Pensionärideni on juba jõudnud teated keskmise pensioni tõusust aprillis 3490 kroonini, kasv seega ligi 400 krooni kuus. Ärge seda uskuge! Tegemist on üksnes 44-aastase tööstaažiga kodaniku pensioniga! Tegelik keskmine vanaduspension (arvestatakse 295 463 vanaduspensionäri keskmisena) tõuseb 2006. a 2796 kroonilt vaid 2900 kroonile. Lisandub kõigest 104 krooni ehk 3,7 %! Kavandatud 3,8 %-list inflatsiooni arvestades on tegemist reaalse vanaduspensioni vähenemisega 0,1 % võrra! Et tegelik inflatsioon kujuneb kõrgemaks, väheneb pension tegelikult veelgi enam. Sellega on lõpetatud viimastel aastatel enam-vähem keskmisele palgatõusule vastav keskmise vanaduspensioni tõus ja oleme jõudnud tagasi aastate 2000–2001 olukorda, kui pensionid praktiliselt külmutati! Samal ajal on kavandatud keskmise palga tõus 12 %. Tegelikult kasvab see veelgi enam. Ka 2006. aastaks lubatud pudrumäed osutusid tunduvalt madalamateks — keskmise 13,5 %-lise palgatõusu juures tõusis keskmine vanaduspension vaid 9,4 %. Lubatud 32,2 %-lise suhte asemel keskmisse palka moodustab keskmine vanaduspension vaid napilt 30,5 %. 2007. aastaks planeeritav keskmine vanaduspension on ainult 28,3 % keskmisest palgast ehk langeb samuti 2001. a tasemele! 1999. aastal, muide, oli see suhe 35,3 %! Riigieelarveid on pidevalt saatnud halamised pensionikindlustuseks laekuvate vahendite puudulikkuse üle ja kiidulaulud valitsuse pingutustele neid puudujääke kompenseerida. Tegelikult on tegemist viimastel aastatel eelarve koostamisel juurdunud kavalusega, sisuliselt küll lihtlabase petmisega, kus sotsiaalmaksu laekumine näidatakse tegelikult oodatavast märksa väiksemana. Isegi sealt võetakse osa ära (tänavu 700 miljonit) ja teine osa II pensionisambasse (tänavu 1,553 miljardit). Tegelikust sotsiaalmaksu laekumisest lisanduv, ehk ülelaekumine tänavu 1,8 miljardit, ei jagata lisaeelarvega mitte pensionäridele (kellele see kuuluks), vaid suunatakse reservi — milleks, kellele? Pidavat ju seal minister Jaak Aabi sõnul olema juba üle viie miljardi krooni. 2007. a eelarves võetakse planeeritud sotsiaalmaksust pensionikindlustuseks (mis on tegelikust oodatavast laekumisest juba vähemalt miljardi võrra väiksemana näidatud) II sambasse juba 1,912 miljardit ja 981 miljonit jäetakse hoopis jagamata. Isegi vaid selle 981 miljoni krooni jagamine pensionäridele võimaldaks tõsta keskmist vanaduspensioni 205 krooni võrra, see- ga 3105 kroonini, mis viiks keskmise vanaduspensioni kasvu vähegi lähemale keskmise palga kasvule ja säilitaks ka selleaastase suhte keskmisse palka. Lausa mõnitamisena mõjuvad jutud Euroopa viie rikkaima riigi hulka pürgimisest. On ju Euroopa riikides keskmine vanaduspension 85–90 % keskmisest palgast. Taanis näiteks on keskmine vanaduspension 89 % keskmisest palgast — meie pensionist 22,5 korda suurem. Kas viie rikkaima hulka jõudmiseks viiakse meie pensionärid mõnda teise riiki või aetakse lihtsalt ahju? Ka praegu oleme viie riigi hulgas — viimase viie õnnetuima hulgas koos Kongo, Burundi, Svaasimaa ja Zimbabvega, 173. kohal Briti New Economics Foundation Uuringuinstituudi uuritud 178 riigi hulgas. Meil aga toetab tänane keskmine vanaduspensionär jätkuvalt oma kättesaadud 2800 kroonile lisaks 700 krooniga Mart Laari, Taavi Veskimäe jt II pensionisammast, seejuures toetus aastast aastasse kasvab ranges vastavuses palga kasvule — vastupidiselt I samba pensionile, mis kipub vähenema! Häälteks kõrbes on jäänud pensionäride nõudmised pensionide indekseerimise iganenud süsteemi muutmiseks ja kogu sotsiaalmaksust laekuva I sambasse suunamiseks. Tänavu suvel Eesti Pensionäride Liidu ja Eesti Pensionäride Ühenduse poolt kõigile erakondadele saadetud sellekohasele pöördumisele ei suvatsenud keegi peale sotsiaaldemokraatide vastatagi. Ka sotsiaaldemokraatide vastus oli sisutu ega lubanud mitte midagi. Millist erakonda nende vaikivate kaunitaride hulgast peaks eelistama tänane pensionär peatsetel Riigikogu valimistel? Vahet ehk tulemust ilmselt ei ole. Ära ka usu ... juttu! Siiski nõuavad tänased pensionärid Riigikogult ja valitsuskoalitsioonilt äravõetud 981 miljoni krooni andmist I samba pensioniks, tõstes keskmist vanaduspensioni 205 krooni võrra, s. o 3105 kroonini. Järgmiselt Riigikogult ja valitsuselt nõuame aga: 1. Viia 2008.–2009. a jooksul II pensionisamba kulud sotsiaalmaksust välja ja suunata kogu laekuv raha I sambasse. Vahendeid leida pole raske: oleme oma sotsiaalkulude 14,3 %-ga SKT-st viimasel kohal EL-is, kus sotsiaalkulude keskmine on 27,7 % SKT-st. Väike välislähetus tuleks asjale kasuks. 2. 2007. a vältel asendada iganenud pensionide indekseerimise süsteem põhimõtteliselt uue, Euroopa riikides välja kujunenud tavadele vastavaga. Võib-olla toetab pensionäre, kes moodustavad 28 % elanikkonnast, ka vastvalitud president? AARE KITSING,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||