|
||||
Nr 37 (786) Neljapäev, 12. oktoober 2006 |
||||
Arhiiv |
Esmaspäeval astus ametisse Toomas Hendrik Ilves. Nüüd on siis kõigil Balti riikidel presidendid, kes on suutelised ameerikalikus inglise keeles suhtlema, kes on valdava osa oma maailmavaatest, kultuurikontekstist, väärtustest, käitumismaneerist jne kaasa toonud ookeani tagant. Kolmest presidendist on laias maailmas tuntuim Vaira Vike-Freiberga, kes sündis 1937. aastal Riias, õppis Kanada ülikoolides ja omandas doktorikraadi psühholoogias. Lätisse naasmise järel valiti ta juunis 1999 presidendiks. Ta sai ka järgmistel valimistel riigipeaks. Vaira Vike-Freiberga oli see, kes 2005. aasta mais ainsana Balti riikide presidentidest osales Moskvas II maailmasõja lõpu 60. aastapäeva pidustustel ja kuulutas avalikult Balti riikide mittenõustumist Venemaa ajalookäsitlusega. Leedulaste Valdas Adamkus saab varsti 80-aastaseks. Ta emigreerus USA-sse, teenis sõjaväeluures, 1960 lõpetas Illinoisi Tehnoloogiainstituudi ehitusinsenerina, töötas Keskkonnakaitseagentuuris. Aastal 1998 valiti ta Leedu presidendiks ning oli sellel ametikohal 2003. aastani. Adamkus jäi küll vahepeal oma kohast ilma, sest kaotas valimistel Rolandas Paksasele, kuid Paksas tagandati seoses skandaalidega ning Adamkus võis jälle presidendilossi tagasi kolida. Viimastel aastatel Lätis ja Leedus käinud inimesed tõdevad, et Riia ja Vilnius muutuvad üha kenamaks — lossid säravad, kirikuid restaureeritakse, teatrite eest kantakse hoolt, kunstigaleriisid on palju. Oleme kõik siin Läänemere kaldal hakanud kunagi meid tabanud ühistest õnnetustest ja langusest üle saama. Ka meie suhteliselt noore presidendi elutee on kulgenud umbes samu radu. 30 aastat tagasi omandas ta USA-s Columbia Ülikoolis bakalaureusekraadi, paar aastat hiljem Pennsylvania Ülikoolis magistrikraadi psühholoogias. 1981–1983 oli ta Vancouveri Kirjanduskeskuse kunstiadministraator ja direktor, 1983–1984 Simon Fraseri Ülikooli eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud, 1984–1988 raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik ja uurija, 1988–1993 raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja, 1993–1996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos. Ilvesel on hea võimalus ennast kohe ametiaja algul ülimalt kõrgel tasemel näidata, sest Briti kuninganna ja USA presidendi visiit langevad Ilvese ametiaja algusesse. Mida ütleb diplomaatiline etikett keelekasutuse kohta nendel kohtumistel? Kas meie president peaks rääkima eesti keeles ning kasutama tõlki? Läänes on Ilves end juba tõestanud mõjuka, intelligentse poliitikuna. Kui Rüütel oli õige mees õiges kohas meie ajaloo murrangulistel taasiseseisvumisaastatel, siis Ilvesest loodetakse, et temast saab sobiv mees just praeguses, Euroopa Liitu kuuluvas Eestis. Päris kindlasti ei kuulu välispoliitika, Ilvese tugevaim külg, rahva esmaste ootuste hulka, pigem soovitakse, et president pühenduks eelkõige sotsiaalpoliitikale, haridusküsimustele jne. Ometi võib president vaid probleemidele tähelepanu juhtides protsesse mõneti mõjutada. Oma ametisse astumise kõnes 9. oktoobril juhtiski T. H. Ilves tähelepanu näiteks sellele, et maailm on täis iseseisvaid riike, mille elanike ainsaks unistuseks on sealt lahkuda. “Me peame pakkuma põhjuse, mis hoiaks Eesti noori Eestis ja tooks tagasi ka need kümned tuhanded, kes on siit viimase 15 aasta jooksul lahkunud,” ütles Ilves. Ja veel: “Kui me tahame, et meie maa oleks Euroopas kõrgel kohal majanduskasvu ja heaolu pingereas, mitte aga enesetappude ja depressiooni põdejate edetabelis, siis me peame hoolima. Eesti rahvas peab aduma, et riik on nende oma.” Ja lõpuks — kostüümietendusena vaadeldava vastuvõtu asemele peab tasapisi astuma ülev ja perekeskne riigi sünnipäevapidu, kuhu kõik kutsutud saabuvad EV aastapäeval koos lastega, on väljendanud oma seisukohta proua Evelin Ilves. Aga miks võiksid kutsutud tulla pidulikele üritustele ainult lastega? Ehk võiks kutsututel olla õigus kaasa võtta ka oma austusväärsed vanemad või vanavanemad, need, tänu kellele on säilinud Eesti riigi järjepidevus? PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||