|
||||
Nr 35 (784) Neljapäev, 28. september 2006 |
||||
Arhiiv |
Nüüdseks on kõik kas telerist vaadanud, raadiost kuulnud või lehest lugenud, et Eestile on valitud uus president: Toomas Hendrik Ilves. Igas Eestimaa otsas teatakse, et Tallinnas oli presidendi valimiste paiga Estonia ümber tulnud kummagi kandidaadi toetamiseks kokku palju rahvast. Oli lauldud ja päris võhivõõrastega ootusi jagatud. Paljud olid kandnud loosungiga T-särke, mille keeruline tekst oli kutsunud eelistama Ilvest. Kogunenud rahvahulk oli tekitanud võimsa ühistunde, peaaegu samasuguse, mis valitses unustamatul Eestimaa vabaks laulmise peol. Taas polnud rahval ükskõik, mis sünnib! Mis aga toimus sellel päeval maal? Kõigepealt algas sügis. Algas koos imeilusa päikesetõusuga. Veekann steplisse ja kohv kruusi, kiiresti! Ja siis võis väljas istudes öelda tere veel rohirohelise muru, mustade mahlaste marjadega arooniate ning kollaseid vilju täis õueõunapuuga uhkeldavale esimesele sügispäevale. Täna on siis kavas — nii paljukest seda tundlemishetke oligi — teha korda see ja see, võtta põllult üles need ja need, istutada ära siia ja sinna ja nii edasi ja nii edasi… Ja kõige lõpuks: mitte unustada ennast õue, vaid hiljemalt keskpäeval panna raadio mängima. Saaksid nad ometi täna valitud, sest meel ja mõistus tõrguvad rohkem minu ja sinu, see tähendab rahvaesindajate valimiseelset üksteisele allapoole vööd või suisa näkku antud lööke jälgimast. Alles siis oleks see kaunis päev, võib-olla selle aasta viimane päikest täis ja suviselt soe päev, täiuslik. Jätame töö katki ja kuulame: …171, 172, 173, 174. Ilvesel 174 häält! Hurraa! Valitud! “Oota´nd, oota!” pahandab naabrinaine, kes abivalmilt, nagu ikka, on ka seekordsete sügistööde eestegija. No ootame siis. …160, 161, 162. Nii palju hääli sai praegune president Rüütel. “Nad võisid ju lugemisega eksida,” oletab naaber. “Mäletad, alles läksid segamini.” Näen, et tavaliselt alati löögivalmis ja naerusuine naabrinaine on tõsine. “Ütle, mis sul ometi Ilvese vastu on?” küsin. Omadelt inimestelt võib ju kõike pärida, ise teavad, kas saadavad su Kuu peale või seletavad oma seisukoha ära. “Mispärast vastu? Aga Rüütel on ju nii sirge seljaga ja ilus mees. Ta on nagu omane. Mul on tast päris kahju.” Ootame veel ära, kuni valimiste võitja Toomas Hendrik Ilves kusagilt, vist siis Estonia kontserdisaali rõdult — raadio ju pilti ei näita — alla tuleb ja kõne peab. Otse naelapea pihta tabab uueks presidendiks valitu arvamus, et aeg on pinge maha võtta ja pahasti ütlemised andestada. Oleme nüüd naabriga ühel meelel, et pinge võttis valimine maha küll, kuid hoopis keerulisem on pahasti ütlemistest osa saanutel (meil kõigil, kes me valimiste eel telerit vaatasime, raadiot kuulasime ning lehti lugesime) need andestada ja unustada. Nüüd aga tagasi tööle. Kartulid tuleb üles võtta ja siis vaadata, mida teha nende viljapuude ja põõsastega, mille elektrikarjusest läbi pääsenud ühistu lehmakari on öösel maha tallanud ning tükati lootusetult ära lõhkunud. Olgu küll, et uus president on meist nüüd tükk maad noorem, 52-aastane, ning astub 9. oktoobril ametisse, peame külaasjad ikkagi ise korda ajama. Tegelikult ei jäägi muud üle, kui lehmakarjale andeks anda, sest kellele ikka oidu pole antud, see ka karja juhtlooma järgi käitub. Karja peremehe, ühistu juhiga on sootuks teised lood. Ilusat, sügistöid teha lubavat ilma jätkus veel pühapäevalgi. ASSE SOOMETS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||