|
||||
Nr 34 (783) Neljapäev, 21. september 2006 |
||||
|
Arhiiv |
Rahvusooper Estonia on oma 100. aastapäeva eel mõnulenud rahahunnikutes, mida tolle 700 kohaga, viletsa akustikaga saaliga hoone ülesvuntsimiseks paisatud. Peale selle võib kõrval asuv Rahvusdraama (Eesti Draamateater) vaid und näha kas või veerandikustki rahvusooperile antavast riigieelarvelisest iga-aastasest ülalpidamisrahast, mis tänavu on ligi sada miljonit krooni (täpsemalt: 98 milj kr). Kallis, vägagi kallis lõbu. Aga see Estonia on vähemasti lõbustus- ja kultuuriasutus. Meie tähelepanu keskmesse on praegu (presidendivalimistega seonduva pärast mõistagi) taas tõusnud teine, rahvusooperist veel mitmeti kulukam teater — Kadrioru teater. On meitele üldse tarviski vähemalt 100 miljoni krooni eest aastas seesugust luksust, mis vaid meelehärmi põhjustab ning rahvusühtsust siseõõnestab? Kas Eesti Vabariigile presidendi kui seesuguse institutsiooni vaja ongi? Ei ole mitte, sest riiklike aumärkide komisjoni määratavaid tärne-tähekesi võib vabariigi aastapäeva eel välja jagada ka Riigikogu esimees. Ning õiguskantsleri büroos võiks olla paar nõunikku lisaks, kes aitaksid kantsleril selgusele jõuda, mäherdune parlamendis vastu võetav seadus või seaduseparandus jätta välja kuulutamata. Peale nende kahe ülesande polegi pisiriigi presidendil ju õigupoolest midagi tõsist teha, sest riigi esindamisega saaksid Riigikogu esimees, pea- ja välisminister kenasti hakkama. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||