|
||||
Nr 33 (782) Neljapäev, 14. september 2006 |
||||
Arhiiv |
Infoühiskonna arenedes on muutumas elu ka ääremaadel. Kui varem seenele-marjule minnes kaaslasi silmist kaotamise kartuses hõiguti, nii et mets kajas, siis nüüd võetakse kaelast või taskust mobiiltelefon ja antakse teistele enda asukohast või eriti rikkalikust seente-marjade leiukohast vaiksel häälel teada. Millal on õige aeg kartulivaole minna? Võtad jällegi mobiiltelefoni ja lepid sõprade-sugulastega kokku. Ka pikema reisiga seotud vaev on kahanenud. Kui tead, kuhu ja mis ajaks plaanitsed jõuda, võtad arvutist lahti sõiduplaanid (busside puhul näiteks www.bussireisid.ee, rongiga sõitma asudes www.edel.ee, laevale minnes www.tallink.ee, www.silja.com jne), broneerid samas pileti, lähed õigel ajal kohale, ostad pileti välja ning asudki teele. Kui sulle meeldib oma käike jäädvustada, siis klõpsutad vaatamisväärsusi digikaameraga ja võid pilte arvuti abil kõigile oma sõpradele-sugulastele laiali saata. Kui pead kogetut eriti tähtsaks, läkitad tekstid-fotod ajalehe või ajakirja toimetusse ega pea ise sinna kohale minemagi. Pikal reisil läbi Baltimaade ja Kaliningradi oblasti võis märgata, kui palju on muutunud giidi töö võrreldes sellega, mis see oli kümme või paarkümmend aastat tagasi — alati võis juba bussist igasse hotelli, muuseumi ja söögikohta ette helistada, kui näiteks piiril (eriti Leedu–Vene piiril) viivitus tekkis ning varem kokkulepitud ajaks kohale ei jõutud. Välismaal saab isegi väikestes kauplustes maksta sellesama koduse pangakaardiga. Kogu pika reisi ajal tuli vaid paaril korral (Kaliningradi oblastis) raha taskust välja võtta, Läti ja Leedu olid väga kodused. Et inimestel olid mobiiltelefonid taskus, polnud karta, et keegi bussist maha jääks või lausa ära kaoks. Selle omamoodi lustipeo kirjeldamise mõte on tõdemine, et elu on läinud suuresti turvalisemaks, etteplaneeritavamaks, kiiremaks, tihedamaks jne. Kõige selle taga on tehnika kiire areng, aga ei saa mööda vaadata ka sellest, kuidas riik neid protsesse toetab. Valitsus kiitis 6. mail 2004 otsusega nr 19 heaks oma infopoliitika põhialused aastateks 2004–2006, millega nähti ette e-teenuste evitamine avalikus sektoris, et kindlustada kogu ühiskond info ja koolitusega, tuua meid üksteisele, riigile ja kohalikele omavalitsustele ning teenindussfäärile lähemale, mõjutada infolevi kaudu tööhõivet, majanduskasvu. Enam pole tehnika iseärasused tõkkeks, isegi eesti keeles saab arvutite vahendusel rahulikult asju ajada. Mõistagi peavad oma sammu suhete tihendamise suunas astuma ka kodanikud ise. See tähendab uute kommunikatsioonivahendite tundmaõppimist, digitaalse kirjaoskuse omandamist. Enam pole vaja ise passi või mõne muu tähtsa dokumendiga ametiasutuste uksi kulutada, piisab elektroonilisest isikutunnistusest, millega jõuab oma kodunt väljumata õige paljudesse kohtadesse. Uudsed Eestiski välja töötatud arvutiprogrammid (vt näiteks www.skype.ee) võimaldavad suhelda üle maailma praktiliselt tasuta. Tean, et mõnedki eakad inimesed kasutavad seda võimalust sidepidamiseks oma teistes maailmajagudes elavate sugulastega. Eriti tähtis on selliste suhtlusvõimaluste kasutamine liikumispuuetega inimestele, riigi asi on neid asjakohaste oskustega varustada. Ka haiged võivad lahendada suure osa oma muredest, näiteks arsti vastuvõtule pääsemise korraldada koduseinte vahelt väljumata. Sadade tuhandete eestlaste käsutuses olev elektrooniline isikutunnistus ehk ID-kaart võimaldab kasutada ühistransporti (e-pilet), maksta makse jne. Kodanikele on tagatud kahesuunaline elektrooniline juurdepääs tuludeklaratsioonidele, taotlustele jne. Arvutite abil võib parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, sidudes omavahel haiglad, laborid, apteegid, ambulatoorse ravi keskused ja kodud. Kui kellelgi siiski on vaja jõuda punktist A punkti B, siis optimaalse marsruudi saab vaadata internetist, saab välja arvutada marsruudi pikkuse, selle läbimiseks vajaliku aja, bensiinikulu jne (vt www.viamichelin.com, http://earth.google.com). Internetti pääs ja selle kasutamine arvuti või mobiiltelefoni kaudu on odav, stabiilne ja kiire vahend oma argiasjade ajamiseks. Nüüd on seatud eesmärgiks tagada võimalikult paljudele inimestele east, soost, senisest haridusteest sõltumata elukestev õpe, võimaldada kõikidel kodanikel etendada aktiivset rolli infoühiskonnas. On prognoositud, et 2015. aastaks on maailma kõik koolid, raamatukogud, riigi ja kohalike omavalitsuste asutused kaetud mobiilteenusega ning ühendatud internetti. Juba praegu võime ennast tunda nagu ühes suures paadis, kümmekonna aasta pärast võib inimene tunda ennast üheainsa, kolossaalse kogukonna liikmena. Või pole kõik erinevate kultuuride tõttu siiski nii lihtne? PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||