|
||||
Nr 32 (781) Neljapäev, 7. september 2006 |
||||
Arhiiv |
Valusaim ja salakavalalt pika vinnaga probleem peale pensionäride suure osakaalu Eesti koolis on kindlasti viletsatest palgaoludest johtuv kaadripuudus. Iseäranis on kooli tarvis meesõpetajaid. Pooltes kodudes polegi õiget (?) isa ja seepärast oleks poistesse, tulevastesse meestesse meheliku alge sisendamisel ja nende kui isiksuste kujundamisel tarvis koolis senisest märksa rohkem meespedagooge. Võib-olla siis ei langeks ka koolidest välja nii arvukalt poisse, sest meesõpetajad leiaksid mürsikute ja kõurikute hinge palju mõjusama juurdepääsu kui naisõpetajad, kes tahes-tahtmata kipuvad klassis juba alateadlikultki eelisarvestama tüdrukute vajadusi. Paraku oleneb meeste jõudmine pedagoogide hulka otseselt sellest, mäherdust töötasu neile makstakse. Kui naisõpetaja ajab veel kuidagi viie või kuue tuhandega läbi, siis eluaset soetava ja peret asutava meesõpetaja puhul on seda ilmselgelt eluvõõras eeldada. Aga õpetaja palga konkurentsivõimeliseks kujundamise lubadused on esialgu kahjuks vaid pelkadeks lubadusteks jäänudki. Kuigi riigiisad arutlevad päris tihti vajaduse üle arendada välja Eesti oma Nokia ning suunduda teaduspõhisele tootmisele, unustavad nad sealjuures kahjuks, et selle unistuse reaalsuseks muutmiseks on kõige esmalt tarvis tõsta kindlalt jalule meie kool ja kujundada välja võimekas pedagoogide kaader. Siin on aga vaieldamatult esimeseks sammuks kooliõpetaja keskmine palk — see peaks kindlasti vähemasti kümne protsendi võrra edestama keskmist kuupalka Eestis... Eelmises Videvikus avaldasime graafiku, millest võis välja lugeda, justnagu olekski õpetaja keskmine palk juba mõnevõrra kõrgem kui üldine keskmine. Selle eksitava tabeli kohta helistas mulle 60-aastane kandidaadikraadiga meesõpetaja pahaselt: ärgu me ajagu segi ületundide andmisega teenitavat keskmist palka normaalkoormuse palgaga. Õige on ikkagi lähtuda normaalkoormusest. Ainult nõnda oleks võimalik korralikult tunde ette valmistada, ennast süstemaatiliselt täiendada. Ka tuleb õpetajal tööks vajalik arvuti ikka oma raha eest koju osta, oma raha eest õpilastele ja nende vanematele helistada jms. Vanemõpetaja palk on praegu koolis umbes 8000 krooni (miinus maksud), enamik pedagooge aga on atesteeritud õpetajatena ning nende kuupalk on kõigest 7000 krooni (miinus maksud)... Kui palju need töötasukesed keskmisele palgale alla jäävad, võib igaüks ise rehkendada. Nii et kui Eestis ei võeta vastu poliitilist otsust tõsta kardinaalselt õpetajate palku, jääbki koolide lõpetajate tase keskmiselt seesuguseks, nagu ta nüüd on, ning see asjaolu kinnistab Eesti väljavaadet jäädagi mitte oma Nokiat ootavaks, vaid paraku ikkagi välisfirmadele primitiivsevõitu allhankeid tegevate ettevõtetega hallivõitu võimalustega maaks... Sest kust mujalt kui koolipingist võrsuksid meie tulevase Nokia targad ja võimekad väljaarendajad! Mulle on peale selle hakanud tõsist muret tegema ka õhkkond Eesti koolis. Selle asemel, et sisendada õpilastesse õppimis- ja tööharjumusi, arendada nendes võimet raskusi ületada, püütakse süüdimatult jäljendada ärahellitatud õpilastega ja mitmeti manduvagi koolikorraldusega (nt Rootsi) kooli malli. Et õpilasel peab koolis olema mõnus, õpilane pidavat end koolis tundma lahedasti, õpilane ei peaks koolis ülearu pingutama jne. Kõige selle peale ei saa öelda muud, kui et kõige raskem on sellel, kes ei tee mitte midagi. Kõik viimases lõigus nenditu kehtib suuresti paraku ka väliselt end väga edukaks pidava Pirita Majandusgümnaasiumi kohta; et nõudlikkus selles koolis on liialt madalale libisenud, näitab ka üpris väike kõrgkooli pääsenute osakaal. Kuidas keskkool ees, nõnda kõrgkool järel... Või õieti vastupidi? Tallinna Ülikooliski on õppetöö tase kohati pehmelt öeldes muret põhjustav. Paari aasta eest toimus näiteks keskkonnakaitse erialal loeng järgmiselt. Noor magistrant-õppejõud võtab auditooriumis ette oma loengu alateemad, toob nende kohta kuuldavale mõned selgitavad laused, lisab juurde mitte eriti pika loetelu soovitatavast teemakohasest kirjandusest ning ongi kogu väljakuulutatud loeng... Seda pseudoõppetööd kommenteerides ohkas ühe tudengineiu isa: hea, et tütar siiski riiklikule õppekohale pääses, sest tasu seesuguse “õpetamise” eest küll poleks mõtet maksta... Kui õpetaja Laur Tootsi rehkenduste tegemisel juhendas, ütles ta: kui sa tervet rehkendust (ülesannet) teha ei jõua (suuda), tee siis pool, aga tee hästi... Viimasel ajal Eesti koolis toimuv sisendab kartust, et varsti tuleb aeg, mil koolis enam üldse mingit rehkendust ei tehta, poolestki ülesandest rääkimata. Sest kuidas saaks teisiti mõista tänavu koolidele antud suunist viia järgmisse klassi edasi ka kõik seesugused kooliskäijad, kellele on tulnud tunnistusele välja panna koguni ... 7–8 puudulikku hinnet... ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||