|
||||
Nr 31 (780) Neljapäev, 31. august 2006 |
||||
|
Arhiiv |
Olles hõivatud presidendivalimiste ümber toimu(nud)vate tele- ja raadiosaadete ning -intervjuude, mitmesuguste vastandlike arvamusavaldustega kirjutiste, Riigikogu liikmete vastastikuste süüdistamiste ja sealjuures enda käitumise õigustamise jälgimisest, oleme ehk kahe silma vahele jätnud selle, et homme algab kool. Kuidas keegi. Kel endal lapsed kooli saata, sel pole ehk olnudki aega kõigisse presidendivalimiste finessidesse süveneda. Ja kas seda oleks tarviski? Püüdmata presidendivalimiste esimese vooru (kandidaat Ene Ergma sai vajamineva 68 asemel 65 poolthäält ehk tema poolt hääletasid kõik valimissedeli välja võtnud), teise ning kolmanda vooru ajal (Toomas Hendrik Ilves sai mõlemas 64 poolthäält) ja enne neid sündmusi toimunut ümber jutustada, väidan, et küllap on seesuguse ülevaate puudumine tervisele kasulikumgi. Ometi on presidendivalimised iga kodaniku jaoks olulised. Segadust, mida mitmed Riigikogu liikmed põhiseaduse rikkumiseks nimetasid (kas see oli tõesti nii, jäi kindla vastuseta), tekitas Keskerakonda ja Rahvaliitu kuuluvate Riigikogu liikmete keeldumine presidendivalimistest Riigikogus. Niisugune käitumine tekitas nördimust. Et valimisi mitte rohkem kommenteerida, jääb üle öelda, et nii esimeses, teises kui ka kolmandas voorus jäi uus president valimata. Nüüd on selge, et uue presidendi otsustavad valijamehed. Aeg näitab, kuidas siis läheb. Vanemate toel, õpetajate juhendamisel Aga nii või teisiti: homme algab kool, midagi kindlat ja loodetavasti jäävat meie elus. On iseloomulik, et kui meil on kooli algusest räägitud või kirjutatud lapsevanema seisukohalt, siis on loetletud, mida kõike tuleb osta kooliminejale, eriti esimesse klassi astujale. Seda head aga, mida lapse ema ja isa talle tema esimesel koolipäeval pikaks teeks kaasa soovivad ja mille täitumiseks nad järjekindlalt iga päev oma osa annavad, ei suuda ükski müügimees rahaks vahetada. Vanemate vaimu toel ja õpetajate juhendamisel sünnib nii mõnestki homsest koolijütsist tasapisi oma kooli või koguni oma riigi au ja uhkus. Tasub mõelda sellelegi, et eestikeelse keskhariduse algusest saab täis 100 aastat. Kui palju õpetajaid jääb koolides puudu? Kui me loeme näiteks internetist koolide tööpakkumisi, siis võime ühtlasi veenduda, et samas on avaldatud õpetajate tööotsimisi. Jääb loota, et tööpakkujad on homseks tööotsijatega kenasti kokku saanud. Hea uudis Kes meist ei oleks hakanud õpetajale kaasa tundma tema paljuräägitud nadi palga pärast? Väidab ju Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimeeski (18. augusti Õpetajate Lehes), et õpetajate palgad jäävad tunduvalt alla vabariigi keskmisele. Tõepoolest, selle aasta I kvartalis oli haridustöötaja keskmine palk 7230, riigi keskmine aga 8591 krooni. II kvartalis on Statistikaameti andmetel keskmine brutopalk riigis 9531 krooni, haridustöötajatel 9745 krooni, ületades mõnevõrra isegi ehitusala töötajate üleskiidetud keskmise palga (9597 krooni). Õpetajatele jääb kooliaasta alguse puhul soovida vaid nende igati väljateenitud palga jätkuvat tõusu! Seda enam, et ametiühingud taotlevad järgmise aasta miinimumpalga suuruseks 4050 krooni. Nüüdisaegset koolielu iseloomustab omamoodi ka fakt, et homme, 1. septembril kuulutatakse ühtlasi välja üle-eestiline koolirahu. See tähendab, et haridus- ja teadusminister ning Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja sõlmivad lepingu, mille järgi peab ka algaval õppeaastal valitsema koolides töine ja sõbralik meeleolu ning õpilaste ja õpetajate koostöö tuginema teineteisemõistmisele ja usaldusele. Vahest oleks seesuguse rahulepingu sõlmimine mõistlik ka erinevatesse erakondadesse kuuluvate Riigikogu liikmete vahel? ASSE SOOMETS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||