|
||||
Nr 41 (548) Neljapäev, 18. oktoober 2001 |
||||
Arhiiv |
Avalik kiri
(avaldatakse lühendatult)
Esialgne kava pöörduda energeetikateemalise kirjaga Sinu poole sündis pärast NRG lepingutega tutvumist ning kohtumisi Eesti Energia juhtidega. Ehkki küsitavusi ja kahtlusi tekkis juba siis, lootsin siiski, et energiaseaduse ja konkurentsiseadusega sätestatud elektrienergia hinna regulatsioonimehhanismid toimivad, kaitstes nii tarbijat kui ka majanduskeskkonda tootja suva eest ning korvates osa neist puudustest, mida võivad sisaldada lepingute Eesti strateegilisi huve käsitlevad peatükid. [- - -] Seetõttu esitasin oma mure, mis puudutas Narva elektrijaamade uuele omanikule minu meelest kohatult suure kasumimarginaali planeerimist, selle mõõtmise metoodika puudumist ja ebamäärasust nn. stardipositsiooni ehk 1. aprillist 2002 kehtestatavate elektrienergia tariifide fikseerimisel, ka avalikkusele. Sain tugineda vaid ebamäärastele ja ärevusttekitavatele puuduvaid peatükke kommenteerinud Eesti Energia juhtide selgitustele, millest järeldasin, et planeeritava 12-protsendilise tootlikkuseni kavatsetakse jõuda tarbijatele kõrgete tariifide kehtestamise toel juba NRG lepingute jõustumisel ehk 2002. aasta 1. aprillil. Samuti avaldasin protesti lubamatu salastatuse üle, millega endine majandusminister pidas vajalikuks elektrijaamade erastamist ümbritseda. [- - -] Kahetsusväärselt on minu tookordsed prognoosid elektrienergia tariifide osas osutunud tõesteks. Tariifide massiivne tõus (mõne tarbijapaketi puhul üle 70 protsendi) annab tunnistust Energiaturu Inspektsiooni soovimatusest täita talle seadustega pandud ülesandeid ja sellisena äratab inspektsiooni otsus paljudes põlastust. Kahtlemata avaldab see otsus ebasoovitavat mõju kogu Eesti majanduse arengule. Sellele, miks inspektsioon ei ole hinnanud Eesti Energia kulude otstarbekust, vaid lähtunud hinnatõusu põhjendamisel eksitavast, ettevõtte varasematel aastatel väljakujunenud ebaratsionaalsest kulude baasist, on juhtinud tähelepanu ka Riigikontroll. Veelgi suurem viga ettevõtte tegeliku majandusseisu hindamisel tuleneb ettevõtte varade aastate taha ulatuvast kestvast ülehinnatusest. See, et inspektsioon ei ole käsitlenud aastatega kogunenud ülisuurt kahjumit tagasiulatuval ajahorisondil, on kahetsusväärne ja lisab minu meelest hinnatariifide määramisele täiendavat ebaobjektiivsust. Arvestades Eesti Energia tugevate rahavoogude ja tootmiskulude vähendamiseks tehtavate pingutustega, on Eesti Energia poolt taotletud ning inspektsiooni poolt kooskõlastatud hinnatariifid ülekohtused, ebaseaduslikud ja vajavad seetõttu muutmist. Oleks silmakirjalik eeldada, et inspektsioon vastutab oma vaieldavate otsuste eest üksi. Vaevalt on valitsuse silmatorkav NRG meeleoludele allajäämine jätnud inspektsioonile oma mõju avaldamata. [- - -] Kui sellest oleks abi, hr. peaminister, et järgmised Eesti valitsused suudaksid rahva huvide eest seista tulemusrikkamalt, kui uute energiatariifidega nõustumisel tegi Sinu juhitav valitsus, võiks vaidlusaluste tariifide muutmisega täna piirduda. Sest eks iga järgmine valitsus peagi olema eelmisest parem. Sellele vaatamata ei arva ma, et järgmise valitsuse võimuses oleks korvata ja reguleerida neid Eesti Energia, NRG ja elektritarbijate vahelisi suhteid, mis NRG lepingute raames on jäänud käsitlemata või on käsitletud ebapiisavalt. [- - -] Seetõttu on minu teiseks ettepanekuks enne NRG lepingute lõplikku allkirjastamist kriitiliselt üle vaadata ka kõik need lepingute osad, mis otseselt või kaudselt on seotud energiaturu ohjamisega, ja neid tarbija huve silmas pidades täiendada. Minu kolmas ettepanek kutsub kriitiliselt üle vaatama Eesti Põlevkivi 51% aktsiate Narva Elektrijaamadele üleandmise otsust ja seda muutma. [- - -] Hr. peaminister, loodan, et ülaltoodust on võimalik teha asjakohased järeldused ning vastutavad isikud ei kanna üksnes oma ametikohale vastavat poliitilist vastutust, vaid ka tegutsevad oma rahva huvides. Lugupidamisega
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||