|
||||
Nr 40 (547) Neljapäev, 11. oktoober 2001 |
||||
Arhiiv |
Kevadsuvel rääkisime Piret Laidrooga Juhan Kunderi Seltsi sidemetest eesti kogukonnaga Krimmis. Tema on Krimmi eestlaste juures juba omainimene, käinud Krasnodarka (end. Kontši-Savva) ja Beregovje (Samruk) külas mitu korda. Siis oli plaanis sealseid lapsi Virumaale suvelaagrisse kutsuda, oli juttu ka septembri algul toimuvatest II Eesti suvepäevadest Musta mere ääres. Nüüd on mõlemad plaanid teoks tehtud. Kuidas läks? Eesti keele ja kultuuri laager oli südasuvel Muuga mõisakoolis, Krimmist pärit lapsi oli 13, sama palju ka väikseid virulasi. Lapsi oli Krasnodarka ja Pervomaiski külast, samuti Simferoopolist ja Alupkast. Lapsed ei jõudnud Eestisse tulekut ära oodata, sest küladest pärit lapsed tavaliselt kodust kaugemale ei pääse. Isegi jalgratas on külalapsele luksus. Muuga põhikooli õpetajad Tiiu Palm, Nella Lumiste ja Aivar Kondoja kiitsid Krimmi lapsi, kes haaranud uusi teadmisi Eestist lausa lennult. Muuga kooli kollektiivi toel leiti kohalikud tugiõpilased ja vastuvõtvad pered. Juhan Kunderi Seltsile oli toeks kohalik maanaiste selts Eha, mille juhataja Ilma Lausvee koostas projekti välisministeeriumile. Tänu selle rahastamisele oli võimalik soetada vahendeid lastele käsitöö õpetamiseks. Laagri lõpuks valmisid vaibad, siidimaalid ja puutööd. Ühistööna tehti valmis Simuna kihelkonna rahvariided, mis lapsed Krimmi kaasa võtsid. Keelelaager õnnestus. Tugevnesid sidemed, mis kirjanik Eduard Vildele mõeldes seovad Muugat kultuurilooliselt Krimmiga. Muuga Maanaiste Selts oli seks puhuks kudunud Krimmi tüdrukutele Simuna rahvariideseelikud, ostnud pluusiriide ja mustrid-niidid-litrid-pitsid valmis seadnud, et lastele kaasa anda. Tüdrukud kudusid endale siin kangastelgedel vaibakesi, õppisid pärlpõimet või siidimaali. Poisid tegid õpetaja Rein Leichteri käe all puutööd. * Eestlaste Krimmi asumise 140. aastapäeva tähistamine algas 8. septembril mälestusjumalateenistusega Samruki kalmistul, mis on rajatud 1861. aastal. Seal leidub veel vanu eesti nimedega hauatähiseid. Tartu kirikuõpetaja Villu Jürjo luges jumalasõna, laulis Türnpu-nim. meeskoor Ene Üleoja juhatusel. Kunagi suurima eesti küla surnuaialt lahkudes avas Krimmi Eesti Kultuuriseltsi eestvedaja Meeri Nikolska (Puurmann) märkmiku ja luges üles külas elavad pered, kus vähemalt üks liige on eestlane: kaks Torbekite ja Lensmannide oma, Vissart, Juhkum, Meremees, Gerbst. “Kohalikku Eesti Seltsi juhib Oskar Reinštein, kuid ta on juba vana ja haige mees,” tähendas Nikolska. Merekaldal asuvas Kiievi Rahvusülikooli suures tervistuskeskuses, kuhu Krimmi sõitnud eestlased majutati, avati pärastlõunal ekspositsioon “Eestlased. 140 aastat Krimmis”. Kaasmaalaste elu Krimmis ülemöödunud sajandi lõpul ja möödunud sajandi algul kajastav näitus valmis Simferoopolis asuva Krimmi Etnograafiamuuseumi ja Krimmi Eesti Kultuuriseltsi koostööna. Simferoopoli Etnograafiamuuseumis on esindatud kõik Krimmi kultuurid, aga Krimmis elavad enam kui saja rahvuse esindajad. “Eesti ekspositsioon on Meeri Nikolska abiga järjest täienenud,” rääkis muuseumi direktor Juri Laptev. “Ümberasunutel ei olnud Krimmis lihtne alustada, kuid nad jäid siia ning on sõjad ja represseerimised üle elanud.” Näitusesaalis avati ka väljapanek Simferoopolis sündinud eesti soost kunstniku Valeri Kikase akvarellidest ja õhtul näidati kinosaalis Eesti filme. Suvepäevade avamine algas õhtul murdlainete kohinasse uppuva kooride ja Estonia ooperisolisti Mati Palmi kontserdiga. Oma lippudega rivistusid tervistuskompleksiesisele väljakule Tallinnast saabunud Türnpu-nimeline meeskoor, Kadrina rahvamaja segakoor, Kiievi Eesti Seltsi naiskoor Sõleke. Juba avakontserdil pandi tähele Muuga Maanaiste Seltsi Eha kergejalgseid rahvatantsijaid, kes jätsid Krimmi Eesti Kultuuriseltsile mälestuseks Muuga tuulikuga pärlpõimes vaiba. Meie lauljad-tantsijad said hakkama veel eraldi korraldatud menuka simmaniga. Eesti suvepäevadel oli osavõtjaid Harkivist, Dnipropetrovskist, Lvivist, Peterburist, Kiievist, Lätist, Kanadast, USA-st ja mujalt. Virumaa rahvast esindasid Kadrina rahvamaja segakoori lauljad ning Muuga Maanaiste Seltsi rahvatantsijad. Kiievi Eesti Kultuuriseltsi esindas naiskoor Sõleke. Vastuvõtt oli soe. Eestlasi jäädi taas ootama. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||