|
||||
Nr 21 (770) Neljapäev, 25. mai 2006 |
||||
Arhiiv |
Teadupärast on soojade ilmadega jälle puugid väljas ning nii mõnigi maal (või suvilas) looduse rüppe sukelduv inimene leiab end pahatihti kuskilt sügama kippuvat. Halvimal juhul on tegu pisikese puugiga, kes ennast juba mõne tunniga meie ihumahladest priske jõhvika suuruseks imeb. Asjatundjad on soovitanud, et ihusse imenud puugist lahti saamiseks on sobilik sellele piisake õli tilgutada. Pintsettidest polevatki alati abi, sest vereimeja jätab siis oma oga ohvri kudedesse. Parim moodus ennast tihtilugu lausa sandistavat tõbe kandva putuka eest kaitsta on rõivastuda sobivalt — pikad käised, tiheda koega pikad jopid jms. Aga ega seegi alati aita. Kindel abi puugi kaudu ähvardava entsefaliidi vastu on meil mõistagi kaitsesüstimistest. Borrelioosi vastu aga meedikutel meile mingit ärahoidvat rohtu pakkuda polevatki. Maal elava inimesena otsustasin end juba ligi pool tosinat aastat tagasi puukentsefaliidi vastu kaitsesüstida. Esimesed kolm süsti sain lühemate ajavahemike järel, aga pärast kolmandat süsti pidi neid korratama alles iga kolme aasta tagant. Mai algul Magdaleena polikliinikust läbi astudes märka- sin seal silmatorkavat teabelehekest: “Kaitske end puukentsefaliidi vastu!” Et Ida-Tallinna Keskhaigla pakub soovijaile kaitsesüstiteenust, kellaajadki näidatud. Minul oli viimatisest (kolmandast) süstist just kolm aastat mööda saanud ja nõnda otsustasin end taas süstiga turvistada. Teisipäeva, 16. mai hommikul maksin Magdaleena polikliiniku registratuuris mulle väidetavalt tarviliku teenuse eest 195 krooni, kusjuures mind teenusele möllinud virtin kasutas asjatamise juures ka mu ID-kaarti (millel sünniaeg kirjas). Kui viimaks jõudsin kabinetti, mille uksel silt M. Kivimäe, selgus, et olin puugisüsti saama tulnud 2 aastat liiga vara, sest vanemad kui 60-aastased vajavat neid süste alles iga viie aasta tagant... Loobusin süstist, sest eelmised olid mulle järgmisel päeval üsnagi viletsa enesetunde põhjustanud. Valges kitlis naisterahvas püüdis mind ikkagi veenda süstiga nõustuma, kuid ma ei andnud järele. Oma raha (195.–) ma aga tagasi ei saanud. Olen seniajani Magdaleena polikliiniku peale pahane — miks ta ei suvatsenud lisada oma infolehekesele ja miks mulle ei öeldud juba registratuuris, et minuvanused peaksid neid süste tegema vaid iga viie aasta tagant? Kogu asjaloost jäi paraku mulje, et Ida-Tallinna Keskhaigla allasutused (peale Magdaleena veel Tõnismäe ja Keskhaigla polikliinikud) on huvitatud pigem patsientidelt raha kättesaamisest kui nende tervise tegelikust kaitsmisest. ANTS TAMME,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||