|
||||
Nr 40 (547) Neljapäev, 11. oktoober 2001 |
||||
Arhiiv |
Küsib Videviku toimetus Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides on astmeline tulumaks. Kas Eesti peaks Euroopa Liiduga ühinemisel seda eeskuju järgima? Vastab EL-i infosekretariaadi nõunik Paavo Palk Euroopa Liit lähtub üldiselt põhimõttest, et sõltumatus maksustamisel on riigi iseseisvuse oluline tunnus. Seetõttu ei ole maksustamisel ühtseid reegleid ning astmelise tulumaksuni on kõikides liikmesriikides jõutud ilma ühtse reeglistikuta, ajaloolise arengu käigus. Euroopa Liidus ei ole ka mingit plaani kehtestada tulevikus ühtsed reeglid tulumaksu kogumiseks. Maksustamise osas on Euroopa Liidus ainult kokkulepped, mis välistavad ebaõiglase konkurentsi ja soodustavad vabakaubandust. Tulumaksu ja teisi otseseid makse puudutavad need kokkulepped ainult niivõrd, et Eesti ei tohiks teha teiste liikmesriikide ettevõtetele ja üksikisikutele nende siiameelitamiseks maksusoodustusi või kehtestada suuremaid makse, et neid Eestist eemale hoida. Teiseks on kokku lepitud miinimummäärad kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisidele. Asi on selles, et aktsiisid aitavad kaasa EL-i poliitiliste eesmärkide saavutamisele (vähendada alkoholismist ja suitsetamisest ühiskonnale tekkivaid kulusid; soodustada alternatiivsete kütuste kasutuselevõttu, mis vähendab sõltuvust Araabia naftast; vähendada heitgaase, et hoida ära kliima soojenemist). Samuti on aktsiise suhteliselt kerge koguda. Eesti aktsiisimäärad õllele ja viinale ületavad EL-i miinimummäärasid, veini osas vastavad nendele ning bensiini ja tubaka osas on mõnevõrra väiksemad. Kolmandaks on kokku lepitud kaubad, millele võib rakendada riigi keskmisega võrreldes madalamat käibemaksu. Selleks et konkureerida igast Euroopa riigist suuremate Ameerika Ühendriikide ja Jaapaniga, on Euroopa Liidus loodud ühtne turg, kus kaupu riikide piiril ei kontrollita (see hõlmab ka EL-i mittekuuluvaid Šveitsi, Norrat, Islandit ja Liechtensteini). Kaupade vaba liikumise võimaldamiseks on vajalik ka teatud ühtsus käibemaksus, sest muidu saaksid hõlptulu spekulandid. Eestile pakuvad EL-i reeglid võimaluse käibemaksu märgatavalt alandada. Näiteks võiks senise 18-protsendilise käibemaksu asemel rakendada 5-protsendilist käibemaksu kõikidele toiduainetele ja veevarustusele. Seda võimalust Eesti esialgu kasutada ei plaani, kuid me oleme ühtlustamise huvides tõstnud kaugkütte ja õpikute käibemaksu 0 protsendilt 5 protsendini. Viimastel aastatel on EL-i põhimõtteks vähendada või kaotada maksud teenustelt, kus on tõenäoline maksupettus. Selleks soovitatakse mitte võtta täit käibemaksu näiteks koristus-, juuksuri-, väikeremondi-, kingsepa- ja muudelt sarnastelt teenustelt. Samuti soovitatakse vähendada väikesepalgaliste töötajate maksustamist tulumaksuga või üldse suurendada tulumaksuvaba miinimumi. Kuigi maksude üle otsustamine on liikmesriikide endi pädevuses, on enamik neist eelnimetatud soovitusi arvestanud ning vähendanud muuhulgas väikepoodide ja -kohvikute maksukoormust. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||