|
||||
Nr 20 (769) Neljapäev, 18. mai 2006 |
||||
Arhiiv |
Emadepäev on noor, seda hakati tähistama alles 20. sajandil ja Eestisse jõudis see esimest korda 1922. aastal, kui Helmi Mäelo korraldas Udernas emadepäeva, mõeldes seejuures oma lasterikkale emale, keda tol ajal sugugi kõrgelt ei hinnatud: “Ma ei julge kinnitada, kuivõrd üldine see oli, kuid valitses lasterohkust halvustav meeleolu. Suurt lastekarja peeti vaesuse ja rumaluse märgiks. Jõukamatel ja targematel oli hoopis vähem lapsi,” on Helmi Mäelo kirjutanud. Emadepäev muutus tänu seltside ja koolide toetusele kiiresti populaarseks, seda toetasid ka kohalikud kirikud. 1938. aastal võttis Eesti Vabariigi president emadepäeval lasterikkaid emasid vastu juba Kadrioru lossis. Tollased ametlikud vastuvõtud Tallinnas olid suursündmus, sest vastuvõtule kutsutud emad said sel puhul tasuta pealinna sõita, neile korraldati pidulik lõuna ja kontsert teatris Estonia. 1988. aastal tähistati Eestis emadepäeva üle pikkade aastate taas avalikult. Koolides, lasteaedades, teatrites, maa- ja linnavalitsustes toimuvad ametlikud aktused ja kontserdid, kirikutes jumalateenistused. Mitmel pool on sel päeval hakatud käima kalmistul küünlaid süütamas. Emadepäeval pidas Estonia kontserdisaalis tavakohase emadepäevakõne president Arnold Rüütel, kontserdi korraldas Eesti Meestelaulu Selts ja välja kuulutati aasta ema. Varem olid selle tiitli pälvinud näiteks ajalooprofessor Sirje Kivimägi, doktor Tiina Talvik, teenindustöötaja Krista Tomberg, inglise ja soome keele õpetaja Katrin Reimus, vallavanem Inara Luigas, muusikaõpetaja ning koorijuht Maaja Moppel jt. Tänavune aasta ema on keeleteadlane, kolme poja ema ja kaheksa lapse vanaema Eevi Ross, kellele president Arnold Rüütel andis üle tänumeene — hõbeprossi. Eevi Ross ütles ajakirjanikele, et tal on vedanud, sest tema mees armastab lapsi ja hindab samu väärtusi. E. Rossi abikaasa Heino on olnud Eesti Meestelaulu Seltsi esimees ja pere on kasvanud isamaalises vaimus. Eevi ja Heino pole enda kinnitusel kordagi elu jooksul tülitsenud. Ka vabariigi president rõhutas, kui tähtis on tänapäeva Eestis üksteise eest hoolitsemine. “Arvan, et rohkem kui keegi teine tunnevad just emad muret Eesti käekäigu pärast, sest ei sooviks ju ükski ema tuua oma lapsi maailma, mis on ebaturvaline või koguni määratud hääbuma. Iseküsimus on see, kas ja kui mõjukalt saavad meie Eesti emad oma seisukohti väljendada. Siin muutub aga olukord aina paremaks sedamööda, mida hoolivamaks ja sidusamaks muutub meie ühiskond ning mida kaugemale edeneme osalusdemokraatia teel. /---/ Ühtaegu uhkusega oma riigi edu üle peame liiga sageli häbi ja alandust tundma inimestest hoovava hoolimatuse pärast. Vahel tahaks koguni küsida, kas paratamatult kalestub hing, mis majanduslikus võidujooksus vaid edukuse sinilindu püüab. /---/ Hulk aastaid on Eestis turgutatud naudingute- ja indiviidikeskset eluhoiakut. Loosungi asemel “Aidata saab vaid seda, kes ise ennast aitab” tõstab hooliv ühiskond oma juhtmõtteks “Aitame abivajajat”. Eestilgi on olemas kõik eeldused selleks, et jõuda niisuguse, uut kvaliteeti näitava eluhoiakuni. Just rahva jätkusuutlikkuse ja püsiväärtuste kestmise pärast muretsevad emad on teinud mitmeid ettepanekuid maksusüsteemi ajakohastamiseks. Kindlasti suudab küps ühiskond põhjalikult kaaluda nii lastetusmaksu vajalikkust kui ka luksuskaupade tarbimise maksustamist. /---/ Samuti peab meie riik hakkama väärikalt hindama laste kasvatamist — see tähendab tööd, mida pered teevad ühiskonna heaks. Jagades lastele armastust ja hoolt, on seda rohkem kogu meie ühiskonnas, on kaunim meie tulevik. Kunagi ei ole liiga hilja armastada. Seepärast soovingi teile täna palju armastust, mis on nii õnneliku perekonna kui tugeva riigi alus,” ütles Arnold Rüütel. Pärast meeleolukat kontserti, mille sisustas Eesti Meestelaulu Selts oma solistide, ansamblite, poiste-, noorte- ja meeskooridega, sõitis grupp lasterikaste perede emasid Kadriorgu vabariigi presidendi vastuvõtule. Sel ajal, kui emad lossiga tutvusid, käisid pereisad koos lastega Kadrioru paekaldasse rajatud uues kunstimuuseumis. Mitu Estonia kontserdisaalis ja Kadriorus viibinud peret jõudis veel Raekoja platsile kontserdile “Kingi emale üks kena päev”, kus esinesid Liisi Koikson, Chalice, muusikali “Romeo ja Julia’’ tegelased, Jassi Zahharov ja Rein Rannap, Lydia Rahula poistekoor, Olav Ehala ja Kiigelaulukuuik. Lapsed said juhendajate toetusel sealsamas platsil valmistada emadele õnnitluskaarte. Kõik oli kena, ometi võis tunnetada ka emadepäeva kommertsialiseerumist, mida president nimetas edukuse sinilinnu püüdmiseks. Näiteks tegi Elion oma firmale Raekoja platsil reklaami õhupallide abil, hotell Tallink pakkus oma restoranis lastele “päikeselist kokteili” ja emadele-isadele “tervitusjooki”, vaadata sai multikaid jne, kuid ürituse hind oli täiskasvanule 230 ja lapsele 90 krooni. Üks turismifirma korraldas “romantilise emadepäeva”, mille käigus külastati muuseume, Piusa jõe ürgorgu, Munamäge jne, kuid hind jällegi umbes 200 krooni pluss lisatasud objektide juures. Millal jõutakse tegeliku heategevuseni? Esinevad ju näiteks Eesti Meestelaulu Seltsi koorid ja solistid emadepäeval juba aastaid tasuta, see hea tegevus tuleb tõesti sadadest südametest. PEETER MAIMIK
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||