|
||||
Nr 14 (763) Neljapäev, 6. aprill 2006 |
||||
|
Arhiiv |
Euroopa Liit on nii suur ja lai, et kui tema ühes servas aetakse tööjõupoliitikat ühtmoodi, siis teises vastupidi. Nii näiteks protestivad Prantsusmaa noored töölepingu seaduse muudatuse vastu, mille järgi võib kuni 26-aastasi töötajaid kahe aasta jooksul suvaliselt päevapealt vallandada. Hoolimata noorte vastuseisust kuulutas Prantsusmaa president seaduse siiski välja, lubades kaheaastase katseaja asemel kehtestada ehk ühe aasta. Noorterahutused Prantsusmaal jätkuvad. Eestis aga kehtis töölepingu seaduses veel hiljaaegu punkt, mille järgi tööandjal lubati töösuhe 65-aastaseks saanud töötajaga lõpetada tema vanuse tõttu. See oli sulaselge töötaja vanuseline diskrimineerimine. Asja taheti õiendada uues töölepingu seaduses, mida aga siiani pole. Seepärast oli meeldiv õiguskantsleri kindel seisukoht, et töölepingu seaduse muutmine pidi toimuma viivitamatult. Oli ju samas töölepingu seaduses punkt, mille kohaselt töötajat ei tohi ebavõrdselt kohelda tema vanuse tõttu. Olukord oli seda kummalisem, et riigile oli ja on pensionäridest töötajaid lausa hädasti tarvis, sest kohati on meil tõsine tööjõupuudus. Millest avalikult ei räägita, aga mida eakad ise hästi teavad, on see, et pensionär on reeglina odav tööjõud. Nimelt on ta oma väikese pensioni tõttu nõus töötama kas või miinimumpalga eest ja teiselt poolt rõhutab ka tööandja sageli, et mis ta väikese palga pärast nutab, ta saab ju ka pensioni! Sotsiaalminister on novembri lõpus väitnud, et kui 2005. aasta teises kvartalis oli vanemaid kui 65-aastasi töötajaid 18 300, siis kolmandas kvartalis juba 24 900, kusjuures see trend kasvab kindlalt. Eestis on umbes 220 000 üle 65-aastast inimest. Tööjõureserv missugune! Meenutame, et juba mullu mais esitasid sotsiaaldemokraadid diskrimineerimist välistava eelnõu, mis ei läinud aga läbi. Üle kivide ja kändude, sest asi ei andnud häbeneda, sai kõnealune seaduseparandus ometi teoks. Nüüd leidis võimuliit, et piirangu mahavõtmisel on “positiivne mõju vanemaealiste töötajate kolmanda nooruse kujundamisele”. Vanemate kui 65-aastaste töötajate teistega võrdse kohtlemise seaduseparandus jõustus 4. märtsist. Asi ei andnud häbeneda ka seetõttu, et alates liitumisest Euroopa Liiduga on Euroopa institutsioonid juhtinud Eesti tähelepanu põhjendamatule ja diskrimineerivale võimalusele lõpetada tööleping töötajaga vanuse tõttu. Muidugi ei olnud tööandjate seni kehtinud võimalus ka kooskõlas EL-i tööhõivepoliitika eesmärkidega eakamate töötajate tööhõive tõstmiseks, rääkimata vastuolust tööl ja ametialal võrdse kohtlemise põhimõttega. 1. aprillist suurendati riiklikke pensione. Poolesaja aasta pikkuse pensioniõigusliku staažiga inimeste vanaduspension tõusis lausa 427 krooni! Mida teha aga nüüd nende töötavate pensionäridega, kellest nii mõnigi teenib rohkem kui miinimumpalga ja seesama poolsada aastat tööd rüganu saab veel üle 3000 krooni pensioni? Nii võivad neist koguni rikkurid saada?! Mõeldud, tehtud. Kõik töötavad pensionisaajad peavad hakkama iga 3000 krooni ületava pensionikrooni eest maksma tulumaksu. Asja kaaluti valitsuses veel vahetult enne aprilli algust, valitsuse neljapäevasel istungil. Nimelt oli riigikogulane Eiki Nestor algata- nud tulumaksuseaduse muudatuse, millega suurendataks maksuvaba pensioni 4000 kroonini kuus. Põhjendus: seadusemuudatus hoiaks ära mõttetu bürokraatliku tegevuse suure osa pensionide maksustamisel tulumaksuga ning järgmisel aastal tulumaksu tagastamisel, väheneks nende pensionäride hulk, kes pöörduvad pensioniametisse tulumaksuvaba miinimumi kasutamise avaldusega. Nii laekuks riigieelarvesse küll vähem tulumaksu, kuid see ei oleks oluline, sest enamik pensionäre saaks kasutada tulumaksuseaduses sätestatud maksuvaba tulu. Mida otsustati valitsuse istungil? Püüame kuidagi aru saada valitsuse pressibüroo teatest. Selle järgi peab valitsus algatust õigeks, “kuid soovib pensionide fikseeritud tulumaksuvabastuse asemel rakendada süsteemi, mis oleks paindlikum ja sõltuks näiteks miinimumpalgast…”. Küsime, miks peaks kogu väljateenitud pensioni kättesaamine sõltuma miinimumpalgast, kui IV kvartalis oli keskmine palk 8690 krooni? Kas sellel oleks “positiivne mõju vanemaealiste töötajate kolmanda nooruse kujundamisele”? Seda enam, et 1. aprillil leiba ostma läinu märkas, et hinnad olid kerkinud tükk maad krõbedamaks. 50 aastat tööd teinud ja veel praegu tööd jätkav inimene on küll nii palju ühiskonda teeninud ja makse maksnud, et vähemalt tema pension võiks olla tulumaksuvaba. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||