|
||||
Nr 9 (758) Neljapäev, 2. märts 2006 |
||||
|
Arhiiv |
Nii kena, rahulikku ja omajagu uhket nädalat hästi ei mäletagi. Olümpiasangarite vastuvõtt, presidendi vastuvõtt Estonias ja vastuvõtt lasterikastele peredele Estonia talveaias — kõik oli, kui kasutada sõnu ühest laulust, “täpselt nii kui peab”. Muidugi leidus neid, kellele ei meeldinud vabariigi aastapäeva puhul autasustatute nimekirjast mõni isik, üks või teine kasutas Estonias toimunud kontserti iseloomustades sõna “oleks”, aga palju rohkem oli neid, kelle arvates nii head eeskava pole ammu olnud. Iseseisvuspäeva eelõhtul ütles üks mu tuttav: “Homme näeme, kas Kristina võtab kolmanda kulla ja mis on Signe Kivil seekord seljas.” Ei tulnud sel päeval superüllatusi, kõik oli normis — lipuheiskamine Pika Hermanni torni meestelaulu saatel, kaitsejõudude paraad, õhtune nn pingviinide paraad presidendi vastuvõtul. Senisest rohkem kanti rahvarõivaid või vastavaid elemente sisaldavaid kehakatteid. Ilus oli vastuvõtul näha lapseootel daame. Presidendi tänavune vastuvõtt läks maksma umbes pool miljonit krooni. Estonia talveaias korraldatud vastuvõtud lasterikastele peredele on toimunud peaaegu täies ulatuses ühiskondlikus korras, maksumus pole kunagi ületanud paarikümmet tuhandet krooni, sellest suure osa on võtnud üür ning tagasihoidlik kohvilaud küpsiste, mahla ja puuviljadega. Ka tänavu kogunes MTÜ Eesti Pere korraldatud vastuvõtule lasterikkaid peresid peaaegu kõigist maakondadest. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial väljendas arvamust, et just tänu lasterikastele peredele püsib meil lootus rahva ja riigi säilimisele, järjepidevusele. Kontsertosas esinesid Olav Ehala, Mare Väljataga ning noored muusikud Mari Kalkun ja Sulo Kiivit. MTÜ Eesti Pere aastaautasu — eesti naiste kootud soe ja kodune tänutekk — anti tänavu Olav Ehalale tema aastatepikkuse missioonitundelise tegevuse eest laste ja noorte muusikalise silmaringi avardamisel ja rahvusteadvuse kujundamisel. Tuntakse Olav Ehalat ju nii helilooja kui ka pianistina, kes on loonud mitmeid muusikale (“Sabata krokodill”, “Buratino”, “Thijl Ulenspiegel” jt), kirjutanud muusikat joonis- ja nukufilmidele. Kui palju laule on Olav Ehala loonud, ei osanud ka ta ise täpselt öelda. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professori ja Eesti Heliloojate Liidu esimehena edendab ta meie muusikaelu ning jagab oma teadmisi ja südamesoojust paljudele noortele ja ka vanematele. Möödunud aastal tähistasime Olav Ehala 55. sünnipäeva suure kontserdiga “Päikeseratas” Tartu lauluväljakul, isadepäeva kontserdil esines Olav Ehala koos oma muusikust poja Taneliga, tema muusika kõlas heategevuskontserdil “Aita alustada elu”, millega koguti 100 tuhat krooni Pelgulinna sünnitusmaja toetusfondi. Pole siis ime, et Eesti Raadio nimetas Olav Ehala aasta muusikuks. Ega küll küllale liiga tee — nüüd laotasid Mai Treial ja MTÜ Eesti Pere juhatuse aseesimees Enno Lend tänuteki just Olav Ehala õlgadele. Sealsamas Estonias vabariigi 88. aastapäeval peetud kõnes rõhutas president Arnold Rüütel, et meie võimalused avarduvad, majanduskasv on Eestis kiirem kui enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Nagu meie kasutame avatud maailma väärtusi, nii saab ka maailm osa Eesti mitmekesisest panusest. Arvo Pärdi ja Paul Kerese juubeli aastat tähistati rahvusvahelise sündmusena. Suusatajad Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu on pälvinud Eesti riigi ja rahva tänu ja ülima tunnustuse. Positiivse loetelu kõrvale pani president aga ka pika probleemide rea — juba aastaid oleme olnud mures koolikohustuse mittetäitmise, alkoholismi, narkomaania ja aidsi leviku, liiklus- ja tööõnnetuste kurva statistika pärast. President väljendas muret hoolimatu ümberkäimise pärast meie suurima varanduse — inimestega, olgu siis pensioniealiste, töövõimeliste või lastega. “Pean õigeks jätkata jõupingutusi selle nimel, et Eesti ühiskond muutuks sidusamaks ja hoolivamaks ning areng tasakaalustatumaks,” ütles president. Ennekõike tahab president näha kindlalt tulevikku vaatavat õnnelikku, tervet ja hoolivat rahvast, kes väärtustab peret ja lapsi. “Näen tulevast Eestit heaoluriigina, mille tasakaalustatud arengust võidavad kõik ühiskonnagrupid. Kodanikele on riigi “kohalolek” igal hetkel tajutav — olgu siis hariduse, arstiabi või politsei kättesaadavuse kaudu. Illusiooni asemel, nagu ei vajaks me riiki, annab kindlust teadmine, et just see riik kannab oma rahva eest hoolt, mis ka ei juhtuks,” ütles Arnold Rüütel. Ja veel: “Kinnitan, et Eesti ei ole eliidi projekt ja siin ei tohi kunagi hakata valitsema üksnes väheste äravalitute demokraatia. Meie riik on kogu meie rahva jaoks. Siin peab igaüks tundma seda, millest laulsime täiel häälel oma iseseisvust taastades ning mida tundsime äsja oma olümpiasangaritele kaasa elades — et eestlane olla on uhke ja hää.” PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||