|
||||
Nr 8 (757) Neljapäev, 23. veebruar 2006 |
||||
|
Arhiiv |
Emakeel ootab kammpäkki Ei saa mitte jätta kiitmata Kristina ja Andruse suurvõite Torinos, mis on käinud isegi USA jpt suurriikide spordiasjameestele lausa üle mõistuse — miks nad siis vaimult ja kehalt tugevate eesti sportlaste võitusid muuga seletada ei oska kui vaid lihtlabase kunstliku ergutuse ehk saladopinguga. Võitjate arvukate medalite ja võitjadiplomite kuldse sära paistel on ennast käinud lisaväärtustamas mõistagi ka president Arnold ja peaminister Andrus. Minu kui gümnaasiumi emakeeleõpetaja diplomiga inimese kõrvale aga põhjustasid esmaspäevaõhtuse Torino jäätantsu medali võitnute pingutamisi kommenteerinud Anu ning Anne tekstist päris tõsist tõrget arvutud kammpäkitamised. Et see või teine sportlane või -lanna teinud jälle muudkui eduka (või vähem eduka) kammpäki, seeasemel et öelda — esines üle mõne aja taas päris kenasti. Ning need lõpmatud fännamised või vännimised. Kui teisipäeval Terevisiooni kutsutud tantsutreener elik laimifänn Kaie Pärnust ei soovinud paljusid ingliskeelseid sõnu, hoolimata Marko vihjetest, maakeeles üldse teadmiseks võtta (kasutamisest kõnelemata), seletades ikka ja jälle muudkui laimist, kjuubani tantsust (kuuba) jms. Seepeale hakkas minu euromürgitamata meel küll tõrkuma, kuigi minu inglise keele õpetaja kunagises Rapla ühisgümnaasiumis Vilhelmine Tiks (Mihkli ema) on mulle sedavõrd edukalt inglise keelt “vännanud”, et ma nüüdki eurokeelseid lehti suudan lugeda, maailmakuulsa Oscar Wilde’i “The Picture of Dorian Gray” algkeeles mõnuga lugemisest rääkimatagi. Spordikommentaatorite keelepruugi kohta veel sedagi, et tšehhitar Neumannova pole mitte saksapäraselt Nöimanova, vaid tegelikult Neumannovaa. Ning automark Sitröön ei hääldu mitte nõnda nagu meie eetrieedid seda puruvigaselt kuuldavale toovad, vaid hoopis Tsitroeen (Citroën). Tallinnas Narva maantee ja Kreutzwaldi nurgal on muide vana kahekordne rohekaskollane puuhoone, mis kunagi kuulunud autotöösturite suguvõsa Tallinna hõimlasile nimega Citron, kellega Klasid ja Klas-Klasidki päris lähedalt sugulussidemeis seisavad. Vaimu- ja keharavimisest Teisipäevastes päevalehtedes oli rohke faktistiku najal kirjas, et meie haigekassakese juhtide äsja taas kiirkerkinud palkade taustal nappivat raviraha järjest enam. Kuude- ja lausa aastatepikkused raviooted lühenevad aina kiiremini sel võikal moel, et abita jäävad pensionärid ning nooremadki kodunt otse kalmistule viiakse või tulematuse läbi igavesele rahule tuhastatakse. Tänases leheski lugeda, et parandamatud vaimuhaiged jäid vajaliku püsihoolduseta, kuigi Sotsiaalministeeriumi lauaülemate sõnutsi olevat tegu hoopis vallajuhtide suutmatusega probleemi lahendada. Aga seegi nurinähtus kuulub meie ülemäära liberaalse õhu(kese)riigi “saavutuste” hulka — pole inimesi, pole probleemi. Teisisõnu: peaasi, et on üliliberaalne riik, et on ülim vabadus üleüldse, mitte võimalus tungival vajadusel ühiskonnalt põhiseadusega ette nähtavat abi saada. Meie, poolreformimeeste juhitava riigi alamad, aga teame paraku, et Haigekassa-taolise ülikalli parasiitmoodustise asemel on mitmes riigis, näiteks Poolas, vaid pisike raviraha õiglaselt ja odavasti jaotav osakond ministeeriumis. Minister Jaak võiks seal asjakorraldusega tutvuda, seeasemel et siinset raiskavat bürokraatiat sallida. Kreenis ordenilistist Eelmises Videvikus ilmus arvukate lehelugejate kiri EV presidendile, milles tauniti paljude rahvaliitlastest vallajuhtide (presidendi taasvalijad valimiskogus) ridamisi autasustamist vabariigi aastapäeva eel, seejärel sain kohtadelt mitu tänuväärset asjakohast mõtteavaldust. Luuletaja Virve Osila Mäetaguselt kutsub mind kui surkijat kohapeale veenduma, kui väärt mees too sealne 26 aastat tagasi korstna otsast sinimustvalge lipu maha toonu vallarahva silmis praegu on, ja et Videvik olevat teda ülekohtuselt solvanud. Tänan kutsumast, küllap tulengi, aga nähtavasti on see kõnealune seik nende kenade reaalidega seotud, mil on tegu agara mehega mis tahes võimumeeste ajal. Ning tänu temale kui vallavolikogu esimehele, et Mäetaguse eakad omavalitsuse kulul Videviku koju käima on saanud. Nn saastemaksust kuhjunud vallakassa rikkus peabki kuidagi ka elanikele ulatuma. Käina mees Ago Täpsi aga juhib tähelepanu sellele, et teadagi on presidendi oma asi, kellele ta aumärkisid külvab. Pole ju vale, ent sisuldasa on tegu siiski mitte presidendi, vaid tema valimiskampaania juhi ordenieelistustega. Presidendil puudub oma aktiivne tahe selleski riigiasjas, kuigi tema staatus eeldaks pingete leevendamist kõiges, mis riigis ette tuleb. Aga tal kipub viimasel ajal mis tahes samm või sõit ülemääraseid pingeid põhjustama. See on aga vaieldamatu põhjus kohustustevabama eluetapi poole kreenimiseks. Head iseseisvuspäeva! ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||