|
||||
Nr 6 (755) Neljapäev, 9. veebruar 2006 |
||||
|
Arhiiv |
Täna on luuvalupäev. Täna ei tohtivat joosta, hüpata ega tantsida, muidu valutavat meie luud-kondid aasta läbi. Mõtlen siinjuures Torino taliolümpial osalejatele: kas nad ikka teavad rahvakalendri tähtpäevi? Olgu sellega kuidas on, kuid juba laupäeval läheb meie mees Tambet Pikkor kahevõistlusse, pühapäeval proovivad oma võimeid Kristina Šmigun ja Kaili Sirge murdmaasuusatamises, murdmaasuusatamises stardivad ka Kaspar Kokk ja Aivar Rehemaa, suusahüpetes Jens Salumäe ja Jaan Jüris. Meeliköitvamad ongi suusahüpped. Õõnes tunne on sees, justkui lendaksid ise maa ja taeva vahel! Küllap on niisugune kaasaelamine pärit lapsepõlvest, mil sai ise käidud Karula kuplistikus “suusahüppeid” tegemas. Nimelt ehitasid poisid Juuta mäe jalamile künka, nii et mäest suure hooga sinna jõudes põrkasid tõesti mõned meetrid taeva poole. Aga igal juhul hoiame pöialt kõigile meie olümpiasuusatajatele. Kas mõni neist tõuseb selle talve suusataeva valitsejaks, selgub peatselt. Ja see selgus on kindlasti meeldiv vaheldus meie ümber toimuvatele segadustele. Kas keegi on aru saanud, miks Eesti Pank varjas inimeste eest seda, et riigis ringlevad puudulike turvaelementidega 100-kroonised? Eesti Panga president on öelnud, et ta polevatki tahtnud asja avalikustamisega rahva hulgas paanikat põhjustada; juhatus oli otsustanud need rahatähed käibelt kõrvaldada. “Kui see asi hakkas hargnema, siis võis arvata, et saame oma jõududega piiri panna,” tsiteerib panga presidendi tollast seisukohta Postimees. Millised need “oma jõud” olid? Said ju kommertspangadki vigastest rahatähtedest teada alles hiljaaegu, 23.–27. jaanuaril. Kas “oma jõud” tähendas 30 000 (nii palju olevat vigaseid 100-krooniseid ringluses) inimese “kirjeldamatu või mõõdetamatu üleelamise” ootamist politseis? Just selliseid epiteete on panga president kasutanud nende inimeste kannatuste kohta, keda on süüdistatud valeraha kasutamises. Presidendil olevat nimelt kirjeldamatu või mõõdetamatu kujutleda ennast nende inimeste olukorras. Jah, ainult et panga presidendil niisugust riski ju polnudki! Lõpuks teab ka avalikkus, kus ja kuidas saab kontrollida 1999. aasta 100-krooniste ehtsust. Nimelt Eesti Panga kodulehel. Juba mullu 26. oktoobril otsustas aga Eesti Pank moodustada pangatähtede kohapealse ekspertiisi grupi ja teha koostööd Politseiametiga, kuid siis rahva informeerimisele ei mõeldud. Nüüd teame, et isegi Eesti Panga nõukogu esimees sai defektsetest rahatähtedest kuulda alles 26. jaanuaril. On kõhe edasi arutleda, kas ja mida Eesti Panga president meie eest veel salata võiks. Ja justkui saatuse pilkena lisandus mõni päev tagasi järjekordne “pangasündmus”: ringlusse on sattunud ka partii defektseid 500-krooniseid kupüüre. Valerahade ümber toimuvale kajas ängistavalt kaasa merereostuse lugu. Nagu veel nüüdki, nii elasime kogu eelmise nädala kaasa tuhandetele õnnetutele õlireostuses kannatada saanud lindudele. Head inimesed püüdsid neid õlist puhtaks pesta, neile toibumiseks varjupaiku leida. Öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles. Alguses arvati, et see andis endast siiski märku (nüüdseks teame, et merereostuses kahtlustatakse 15 alust), kuid ei leidnud erinevates ametkondades vajalikku tähelepanu. Nii siis saanud keskkonnaminister ja siseminister katastroofist teada alles peaministrilt, paar päeva hiljem sellest ajast, mil olnuks õige tegutsema hakata. Külmast ilmast hoolimata püüdsid loodusfondi inimesed ja vabatahtlikud päästa, mis veel päästa andis, appi tulid ka teiste maade looduskaitsjad. Ikka jääb raskeim hoolivamate õlule. Samal ajal jagasid poliitikud soojades ruumides maid ja puid ehk kes on rohkem, kes vähem süüdi, kelle asi oleks olnud püüda investeeringuid looduskatastroofidest ülesaamiseks, suruda selleks raha riigieelarvesse, ja seda juba aastaid tagasi. Kas riigiasju ajama seatud — teame, millise usinuse ja kui suurte lubadustega sinna pürgitakse — on vaid tasu peal väljas? Inetu on nii küsida, kuid veelgi inetum on nende omavahelisi kähmlusi kuulata-vaadata. Olgu peale, et täna, luuvalupäeval püsime vagusatena, teame, et elu pahupoolt aitab kergemini unustada liikumine. Niisiis hakkame valmistuma ümbermaailmareisiks. Jah, tõepoolest. Nimelt on päev pärast iseseisvuspäeva, seega 25. veebruaril avatud kõik Eestimaa terviserajad. Sinna oodatakse meid kõiki, nii et hulga peale kokku suusataksime ringi ümber maakera. Vahva on see, et kui ilm ehk suuskadele ei luba või me ise pole selleks valmis, siis läheb arvesse ka näiteks kepikõnd või sörkjooks. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||