|
||||
Nr 5 (754) Neljapäev, 2. veebruar 2006 |
||||
|
Arhiiv |
Tänavu on maailmas juba kolm naist saanud presidendiks — vasaktsentristlik Michelle Bachelet võitis Tšiilis, ametisse vannutati Libeeria presidendiks valitud Ellen Johnson-Sirleaf ja Soome presidendina jätkab Tarja Halonen. Kas see on tendents või esialgu juhus? Kas on saabunud aeg, mil eri maades on hakatud toetama nii-öelda pehmemat ja sotsiaalsemat poliitikat jõulise, maskuliinse poliitika asemel? Kui lõunanaabritel lätlastel on president naine, põhjanaabritel naine, siis kuidas võiks sügisestel presidendivalimistel minna meil Eestis, kui ka siin peaksid naised võtma loosungiks “Naine, vali naist!”? Soomes eelmiste presidendivalimiste aegu midagi sellist toimus ja Tarja Halonenist sai Soome esimene naispresident. Ka tänavu tundus esialgu, et Halonen võib saada kohe esimeses valimisvoorus üle poole häältest. Ometi nii ei läinud ning see tähendas, et tuli ette võtta veel teinegi voor, kus vastas oli parempoolsete ühiskandidaat, endine rahandusminister, tööstus- ja raharingkondi esindava koonderakonna kandidaat Sauli Niinistö. Oma valimiskampaanias rõhutas Halonen pidevalt sotsiaalset valdkonda, kutsus inimesi üksteist toetama, nii et keegi ei jääks tähelepanuta, Niinistö aga keskendus välis- ja julgeolekupoliitikale. Valimispäeval, 29. jaanuaril antud hääled jagunesid lausa võrdselt, 50 % ja 50 %, aga et Haloneni poolt anti eelhääletamisel rohkem kui 100 tuhat häält rohkem, siis jääb ta veel kuueks aastaks Soome presidendiks. Seekord kujunes Tarja Haloneni võit tõesti napiks, sest Sauli Niinistöt kutsusid toetama esimeses voorus kolmandaks jäänud Matti Vanhanen Keskerakonnast ja parempoolsete väikeparteide esindajad. Valimisdebattides oligi selgesti tunda ühelt poolt ametiühingute ja sotsiaaldemokraatide ning teiselt poolt parempoolsete erakondade vastasseisu. Tänu kodanlike erakondade tihedale koostööle suurenes teises hääletusvoorus Niinistöle antud häälte arv umbes kaks korda ja ulatus üle 48 protsendi, mis andis paremjõududele vähemalt formaalselt põhjust rahuloluks — vasakpoolsed ei saa Soomes jätta kodanlaste huve tähelepanuta. Pingele vaatamata toimusid valimised soliidselt. Mida võib Haloneni taasvalimine Eestile tähendada? Eks ikka järjepidevust, meie kahe sugulasrahva jätkuvat koostööd, mida Tarja Halonen on oma sõbralikul moel eesti keelt õppides, sageli Tallinnas, Tartus või Saaremaal käies, Eestis isegi kunstikursustel osaledes ja meid Euroopa Liiduga ühinemisel toetades ajanud. Kahel korral Tartu Ülikoolis eestikeelseid kõnesid pidanud Halonen on rõhutanud, et Eesti astumine Euroopa Liitu aitab Eestil leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas. “Tervise, keskkonna, piirivalve ja kuritegevusega seotud küsimuste lahendamisel on Euroopa Liit tõhus instrument,” kinnitas Halonen. Eesti Rahvusraamatukogus 9. septembril 2003 kõneldes ütles Halonen, et EL-i laienemine loob senisest paremad võimalused koostööks keelesugulaste Ungari ja Eestiga. Tartu Ülikoolis 10. septembril 2003 kõneldes ütles ta: “Minul isiklikult on olnud võimalus jälgida Eesti arengut 1990. aasta laulupeost alates. Osalesin sellel peol teie külalise ja Soome tollase justiitsministrina. Pärast seda olen käinud lugematu arv kordi teie ilusal ja sõbralikul maal nii tööasjus kui ka eraisikuna.” Ja veel: “Olin Soome välisministrina aastal 1997 kõnelemas siin, Tartu ülikoolis, meie kogemustest Euroopa Liidus. Soome ja Eesti vahelise koostöö arendamine on selles mõttes kerge, et koostöö vundament on nii tugev. Selle tugeva aluse on möödunud kümnendi jooksul kodanikud ja nende organisatsioonid ise loonud. Ka ametnike otsekontaktid maade ministeeriumide vahel toimivad hästi. Inimeste jaoks tähendab Liit ennekõike hõlpsamat reisimist ja noorte paremaid õppimisvõimalusi välismaal. Liit tõhustab liikmesriikide teadlaste ja kunstnike koostööd ja toetab oma finantseerimisfondide kaudu Euroopa kultuuri mitmekesisust. Usun ja loodan, et Eesti kuulumine Liitu edendab omalt poolt ka meie maade vahelist kultuurikoostööd.” Oma kõnes soome-ugri rahvaste IV maailmakongressil Tallinnas 16. augustil 2004 ütles Halonen muuhulgas: “Eestis elab umbes 2000 Soome kodanikku. Suurem osa nendest elab Tallinnas ja mujal Tallinna lähedal. Paljud nendest on siia saabunud töötama või on neil siin oma ettevõte. Paljudel on Eestis oma suvekodu, eriti soositud on selles mõttes olnud sellised kohad nagu Saaremaa ja Lääne-Eesti rannikualad. Kõige rohkem soome üliõpilasi on Tartu ülikoolis, kus neid õpib igal aastal ligikaudu 300. Pea igal nädalal võib Eesti eri kohtades tutvuda soome kultuuriga selle eri vormides, olgu need siis näitused, kontserdid, teatrietendused või muud kultuurisündmused. Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kümneid sõprus- ja koostöölepinguid nii valdade, linnade kui ka maakondade tasemel.” Tarja Halonen alustab oma teist presidendiperioodi olukorras, kus soome rahvas on jõukam ja riigi rahvusvaheline positsioon kindlam kui kunagi varem. Vasakliidu esinaine Suvi-Anne Siimes tõdes valimistulemusi kokku võttes: “See Soome, kus tahan elada — inimestest hooliv, humaanne Soome —, võitis.” Mõeldes meid sügisel ootavatele presidendivalimistele — kas ka Eestis oleks mõeldav, et presidendiks valitaks naine ja vasakpoolne? PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||