|
||||
Nr 1 (750) Neljapäev, 5. jaanuar 2006 |
||||
|
Arhiiv |
Need, kes üritasid jälgida aastavahetuse uudiseid, märkasid kindlasti, kuivõrd perekeskses tonaalsuses olid välja peetud nii Eesti kui ka kõigi meie naaberriikide presidentide läkitused oma rahvale. Põhjanaabrite president Tarja Halonen rääkis veel elanikkonna vananemisest, globaliseerumisest, Euroopa Liidust kui meie ühisest kodust ja sellest, et riigi arenguks on eriti oluline kõigi elanike elukestev õpe ja ettevõtlikkus. Halonen juhtis tähelepanu sellele, et sissetulekute erinevused on hakanud Soomes kasvama ja lisanduv heaolu ei jaotu kaugeltki võrdselt, mis on kaasa toonud uutmoodi vaesust ja tõrjutust. Pingutustele vaatamata on ka töötuid Soomes liiga palju. Nende probleemide tõttu kutsus Halonen üles senisest rohkem investeerima koolitusse, tervishoidu ja sotsiaalhoolekandesse, olema senisest solidaarsemad ja üksteise suhtes tähelepanelikumad. Vananedes vajavad inimesed rohkem teenuseid ja neil on nende saamiseks täielik õigus. On hea, et inimesed elavad senisest kauem, sest eakate inimeste elukogemused on olulised nii nende lähedastele kui ka kogu ühiskonnale, sealhulgas nooremale põlvkonnale, rõhutas Tarja Halonen. Soome president ei jätnud oma pöördumises mainimata, et poliitiline, majanduslik ja lihtne, inimlik suhtlemine naabritega, sealhulgas Eestiga on tihenenud ja süvenenud ning sellest läbikäimisest on kasu kõigile osapooltele. Lõunanaabrite president Vaira Vike-Freiberga rõhutas pereväärtusi kui riigi alustuge. Ta avaldas arvamust, et Läti võib möödunud aastaga rahule jääda, see oli hea aasta — majandus arenes, rahvusvahelistel spordivõistlustel saadi kõrgeid kohti, muusikakollektiivid võitsid uut tunnustust (meenutagem siin kas või seda, et seekordset Viini Filharmoonikute uusaastakontserti, kus kõlas peamiselt Strausside ja Mozarti looming, juhatas esmakordselt lätlane Mariss Jansons). Läti president Vaira Vike-Freiberga soovis kõigile head tervist, elurõõmu, usku oma võimetesse ja võimalustesse ning lootust, et 2006. aasta tuleb veelgi parem. Idanaabrite president Vladimir Putin ütles, et aastavahetus ühendab inimesi, sest just sel ajal mõeldakse tavalisest rohkem oma lastele, vanematele, sugulastele, kodule ja kogu oma riigile ning loodetakse parimat. Putin hindas möödunud, 2005. aastat Venemaa jaoks positiivseks, sest leidis tõestust Venemaa suutlikkus saavutada paljut. Probleeme, tõsi küll, leidub rohkesti, eriti majanduses ja sotsiaalsfääris, kuid neid saab lahendada vaid Venemaa ise. Loomulikult ei saanud Venemaa president jätta mainimata, et Venemaa kaitsevõime vajavat tugevdamist. Eesti ja meie naaberriikide presidentide pöördumistest kõige soojem, mõtlikum ja murelikum oli kindlasti Arnold Rüütli oma. Ta alustas küll tõdemusest, et vastavalt uuringutele jäi valdav enamik Eesti elanikke lõppenud aastaga rahule, kuid edasi tulid järjest mõttearendused, milles president juhtis tähelepanu elu kitsaskohtadele, kusjuures 15 korral esineb tema kõne tekstis sõna laps ja veidi vähem sõna pere, mis näitab väärtusi, mida president peab oluliseks. Nii märgib ta, et edasiliikumiseks läheb vaja tarkust ja häid, toetavaid kaasteelisi, ennekõike perekonna hoolt ja toetust, sest mitte varalise külluse, vaid just armastuse kaudu saavad lapsed kaasa turvatunde, hingejõu, osavõtlikkuse, soovi areneda ja luua, oma tulevast abikaasat ja lapsi armastada. President väitis uuringutele toetudes, et noored hindavad kõige olulisemaks sõpru, perekonda ja kodu, ning tundis muret, et isamaalised väärtused, nagu patriotism, rahvuskultuur, esivanemate ja traditsioonide austamine on muutunud väheolulisteks. Arnold Rüütel ütles, et isamaa-armastus sünnib kodus, seal valitsevas vaimsuses, ema ja isa tõlgendustes, kuid isamaalises kasvatuses peab ka kooli osa olema senisest märksa tõhusam. Taas kord tõstis president esile probleemi, et Eestis on ainuüksi põhikoolieas tuhandeid lapsi, kes ei käi koolis ja jäävad katkenud koolitee tõttu hariduseta, mis tähendab tõenäoliselt ka hilisemat töötuks jäämist ning muret ja probleeme tekitavat traagikat kogu meie ühiskonnale. Väga murelikuks teeb ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamise levik noorte seas. Samas on otsekui elunormiks kujunenud vanemate kergekäelised lahkuminekud, elunautimise ning mitte niivõrd vaimsete, kuivõrd materiaalsete väärtuste ja pelga majandusliku edukuse avalik esiletõstmine. Sellises õhkkonnas ei ole lapsel sageli perekonda, kes suudaks teda kõiges toetada. Nii tulevadki näiliselt esialgu Eestis kõige paremini toime lasteta või ühe lapsega pered, kelle elujärg ületab tunduvalt mitme lapsega perekonna oma. Riik saab siin oma hoiakut väljendada näiteks sünnitoetustele lisanduva pikaajalise vanemapalga ja lasterikaste perede toetamise kaudu. Ainult siis, kui hoolime igast lapsest, võime kindlamalt tulevaste aegade poole vaadata. Laste kasvatamisel tuleb ühendada mitme põlvkonna teadmised ja kogemused visa tööga tuleviku nimel, rõhutas president Rüütel. Ja lõpuks veel paar moraliseeriva tonaalsusega tsitaati presidendi kõnest: “Alustagem uut aastat tulevikku suunatud mõtetega” ja “Heaga saavutab rohkem kui kurjaga”. Meeldivat uut aastat ja tugevat tervist! PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||