|
||||
Nr 44 (746) Neljapäev, 8. detsember 2005 |
||||
|
Arhiiv |
Kes rahvakalendri järgi elu seab, teab, et praegu on veel tähtsam kui lugeda päevi jõuludeni, arvata aega toomapäevani. Nimelt tuleb 21. detsembriks, t o o m a p ä e v a k s, kodu jõulude vastuvõtmiseks korda seada. Kes seda ei tee, sellel uuel aastal nina nõgine! Nii et unustagem kontidesse kogunenud väsimus ning küürigem hoolega lagesid ja seinu, põrandaid ja panipaiku. Liiatigi võtab toomapäeva õhtul talv ametlikult valitsemisohjad üle. Vaat kui hea on siis õhtuti soojas puhtas kodus jõulukinke pakkida ja kuuske ehtida. On kummaline, kui idüllilisena tundub võimalus pühenduda neile iseenesest nii lihtsatele asjadele. Sest maailm meie ümber on nii võimsalt ja võimukalt avanenud, et selle tõmbetuulte eest ei suuda koduseinad meid kaitsta. Mis meist, lihtsurelikest rääkida, kui see keeristuul on jõuluvanadegi hordid juba detsembrikuu alguses tänavatele ajanud ja ikka konverentsile, ikka konverentsile… Nõupidamistest on jõulueelne aeg küll lausa küllastunud. Nii olid oma kongressil koos sotsiaaltöötajad, kes arutasid tähtsaid asju nii töötubades kui ka üldkogul. Kokku kogunesid inimesed, kes on otsustanud luua Eestis veel ühe erakonna, rohelise erakonna. Samas käis Leedu peaminister Algirdas Brazauskas nõu pidamas Eesti Energia peakontoris, misläbi sündis kokkulepe pärast ühiste kavatsuste protokolli kirjutamist alustada koos uuringuid ühise tuumajaama rajamiseks Leedusse Ignalinasse. Kui kõik klapib, valmib tuumajaam 8 – 9 aastaga. Ja tähtsaim nendest kohtumistest on veel ees. Pean silmas järgmisel nädalal toimuvat Euroopa Liidu tippkohtumist 2007. – 2013. aasta eelarvekava kokkuleppe saavutamiseks. Suur-Peeter ja Väike-Peeter Selle kohtumise ettevalmistamine puudutas möödunud nädalal küll igat tallinlast ja pealinna tulnud külalist. Nimelt olid lehed täis hoiatusi Euroopa Liidu eesistujamaa Suurbritannia peaministri Tony Blairi külaskäigu ajal 1. detsembril liikluse sulgemise kohta. Millal täpselt, kus täpselt, see jäi saladuseks. Nii muretseti, kuidas küll töölt koju saab, linn niigi autodest ummistunud. Aga selles mõttes läks kenasti — tipptundidel oli härra peaminister juba reisil või koguni Budapestis maandunud. Milline oli aga Tony Blairi kiirkülaskäigu sisu? Uudistejanused said sellest teada sama päeva õhtul peaminister Andrus Ansipi enda suu kaudu. Tony Blair püüab saada kõigi EL-i uusliikmete nõusolekut vähendada neile liitu astumisel kokku lepitud regionaalabi makseid. Kui palju? Numbritest ei olevatki veel juttu olnud. Küll aga sellest, et sel kombel on võimalik kiiresti jõuda EL-i eelarveotsuseni, mis aga tähendab uusliikmetele neile määratud (mis sest, et vähendatud) toetusraha kiiremat kättesaamist. Kas Tony Blairile vastati ei? Nõnda väideti, kusjuures rõhutati, et kui EL-i uusriikidel, sealhulgas Eestil vähendatakse varem ühtekuuluvusvahenditeks ette nähtud neljast protsendist riigi SKT-st kümnendik, siis sellega tõepoolest ei nõustuta. Sellise kärpimise taga nähakse Suurbritannia huvi saada tagasimakseid ühenduse kassast, kuhu ta on maksnud varasematel aastatel ebaproportsionaalselt palju rohkem, kui ise sealt tagasi saanud. Tagasimakse jaguneb kõigi liikmesmaade vahel sõltuvalt nende SKT-st. Kõnealuse tagasimakse võitles juba 1984. aastal Suurbritanniale välja tollane peaminister Margaret Thatcher. Ja kuigi EL-i teised liikmesriigid on olnud tagasimakse vastu, ei ole Suurbritannia nõudest loobunud. Regionaalabi maksete vähendamise teise põhjusena nähakse ka Prantsusmaa püüet jätkata põllumajandustoetusi, mida EL-ilt saavad suurel määral ka Prantsusmaa talumehed. Selle nädala alguses käidi siis välja need eelmisel nädalal veel saladuseks jäetud numbrid: EL-i uute liikmesriikide toetusi olevat plaanis kärpida 10 protsenti, mis Eestile tähendaks uuel eelarveperioodil, 2007. – 2013. aastaks, kuue miljardi krooni võrra vähem regionaalmakseid. Tõsi, samas on plaanis anda uusliikmetele edaspidi see raha lihtsamini kätte: senine 20-protsendiline omafinantseerimine asendataks 15 protsendiga ning praegune abirahade kulutamise kaheaastane tähtaeg asendataks kolme aastaga. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso märkis eelmisel nädalal, et EL-i eelarve peab olema õiglane, nüüdisaegne, vastama homsetele väljakutsetele. Pärast siinkirjeldatud ettepanekute avaldamist oli Barroso taas märkinud, et need on uusliikmete suhtes ebaõiglased. Aeg on kiire ja näitab peagi, millise hinnaga lepe saavutatakse ja kas selleni jõutakse juba enne jõuluaega. EL-i vanad suurliikmed mõistagi tahavad, et Suur-Peetrite rahakott oleks endiselt paksem kui Väike-Peetrite pisike kukruke… ASSE SOOMETS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||