|
||||
Nr 43 (745) Neljapäev, 1. detsember 2005 |
||||
|
Arhiiv |
Oma ellusuhtumise kui vundamendi saab laps tavaliselt kodust, oma vanematelt ja vanavanematelt. Halb, kui kodu mõju puudub ja laps peab selle vundamendita, alusmüürita toime tulema. Mis saab sellisest haavatavast, toeta lapsest lasteaia ja kooli karmis reaalsuses, kus teda kui nõrkade juurtega puukest hakkavad elutuuled siia-sinna kõigutama? Laste kõige paremateks hingetohtriteks peetakse tänaseni ikkagi vanaema-vanaisa. Siit üks veidi tavatu ettepanek — pensionile võikski lubada mitte siis, kui praeguste seadustega ette nähtud iga kätte jõuab, vaid alles siis, kui perre sünnib lapselaps, kellele oma elu pühendada. On teil lapselaps, allkirjastate piduliku tõotuse tema eest hoolitseda ja hakkate saama pensioni justkui vanavanemapalka! Laste ja lastelaste kasvatamine on ju samuti töö, mida tehakse ühiskonna heaks, ja uuemate uurimuste põhjal võib öelda, et umbes poole rahvamajandusest moodustabki niinimetatud peremajandus. Et tagada majanduse tootlikkust, peab riik investeerima ka peredesse, muuhulgas vanavanematesse, ja kui riik seda ei tee, on allakäik paratamatu, sest pahed löövad lokkama ja rahvastik hakkab kiduma. Meie rahva tuleviku ja lastega seotud probleemidest oli pikemalt juttu möödunud nädalal Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis ühiskondliku leppe foorumil. Projekti “Kallis laps” raames oli kõigis Eesti maakondades korraldatud ümarlaudu laste toimetulekust, nende turvatundest kodus, koolis ja väljaspool, nüüd tegid maakondade esindajad kokkuvõtteid. Kuulati ka ettekandeid pere- ja lastetoetuste süsteemi arengust, laste terviseprobleemidest, võimalustest laste vaimsete pingete maandamisel jne. Oma hinnangu olukorrale andsid sotsiaalminister Jaak Aab, haridus- ja teadusministeeriumi abiminister Erkki Piisang jt. Ene Tomberg kui Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning Lastekaitse Liidu esindaja tutvustas mitme uuringu tulemusi. Siinkohal vaid mõned märksõnad tema ettekandest. Laste vaimse tervise probleemid sagenevad, esineb pere- ja koolivägivalda, mille tõkestamisel jääb abi sageli hiljaks. Lapsed on pinge all, sest õppetööga seotud koormus on liiga suur. Ligi kolmandik õpilastest tunnetab, et neid narritakse või kiusatakse. Viimase 6 kuu jooksul on alkoholi tarbinud 70 % õpilastest. 5 %-l õpilastest on keegi kodus purjus iga päev, ligi poolte õpilaste kodus esineb alkoholi tarbimist purjujäämiseni. Narkootilise aine amfetamiini tarbimist põhjendavad õpilased sellega, et see ergutavat ja aitavat ülepaisutatud kooliprogrammide, vanemate ja ühiskonna kõrgete nõudmiste tingimustes õppida ning lootusetuse- ja alaväärsusetunnet ületada. Kuidas olukorrast välja tulla? On pakutud selliseid meetmeid, nagu tervisekasvatuse tugevdamine, päevakeskuste arvu suurendamine, õpetajate, treenerite, noorsootöötajate, ajaveetmis- ja lõbustusasutuste ning politseitöötajate koolitus, peredele suunatud ürituste arvu suurendamine jne. Lastele ju üldiselt meeldib liikuda, joosta, palli mängida, ennast füüsiliselt arendada, sest nii saab hea enesetunde, parema välimuse ning võimaluse olla koos sõpradega. Ühe uuringu andmetel on meil kuus last kümnest vähemalt 5 korda nädalas vähemalt pool tundi mõõduka intensiivsusega liikumises. Et lapsed korralikult areneksid, on kindlasti vaja arendada kooli ja kodu vahel koostööd. Valitsus peaks rohkem toetama valitsusväliseid organisatsioone, kes töötavad laste heaks ja lapsi kaasates. Laste tervise eest peaksid hea seisma haridusasutused ja perearstid, õnnetusjuhtumeid peaksid vältima liikluskorraldajad, vägivalla vastu peaksid astuma kodu, kool ja kogu ühiskond. Institutsioon, kes kogu seda tegevust riiklikul tasemel koordineeriks, tundub esialgu tegelikult üldse puuduvat, samuti nagu puudub selline laste õiguste järelevalve institutsioon, nagu loodi võrdõiguslikkuse valdkonnas. Ometi on ÜRO Lapse Õiguste Komitee soovitanud, et riigid kaaluksid õiguskantsleri institutsioonist eraldi seisva või selle juurde kuuluva osakonna või spetsiaalse organi asutamist, kes jälgiks ja hindaks lapse õiguste konventsiooni täitmist nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Laste kasvatamisega seonduvat tööd ja kulu tuleks senisest rohkem tunnustada riigipoolsete hüvitustega. Meil Eestis toetatakse peresid keerulise süsteemi kaudu, kus kasutatavad summad ulatuvad üle 2,5 miljardi krooni, sellest vanemahüvitise osa suurendatakse tuleval aastal 822 miljoni kroonini. Möödunud aasta lõpus maksti vanemahüvitist ligi kümnele tuhandele emale-isale ja loodetavasti see arv kasvab. Aga kas ei võiks siiski mõelda ka selle peale, et kui keegi saab vanavanemaks ja hakkab oma lapselaste eest hoolitsema, siis võiks ju temagi oma pensioni kõrvale või asemele saada peres tehtava töö eest vanavanemapalka, millest oma lapselastele osta hooldus- ja isikliku hügieeni vahendeid, rõivaid, jalatseid, raamatuid, arvutividinaid, sünnipäeva- või jõulukinke ning koos lapselapsega loomaaias, teatris või kontserdil käia? PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||