|
||||
Nr 5 (1082) Neljapäev, 31. jaanuar 2013 |
||||
|
Arhiiv |
Pärandkultuuri asjatundja Triin Kusmin kutsub säilitama kohalikke huviväärsusi ja kirja panema ka ajaloolisi kohanimesid, mis on pandud põldudele, heinamaatükkidele, jõekäärudele ja metsaojadele, küngastele ning metsateedele. Autor annab ka aadressid, kuhu asjaomast teavet edastada.
Pikema mõtisklusega astub lugejate ette kauaaegne koolimees Kalju Luts, kes nendib, et sageli on meedias juttu rahvuse käekäigu suhtes vägagi tähtsusetutest asjadest. Presidendikeldri kärajadki räägivad rohkem erakondade poliitika korrastamisest kui iga Eesti inimese eest hoolitsemisest. Samaaegu propageeritakse korraga rahvuslust, aga ühtlasi viljeldakse kohati lipitsemisena tunduvat järelekiitmist Läänele üldse ja eriti Ameerika Ühendriikidele. Kalju Luts arvab, et suurriigile kohaste mudelite järgi elav väike ja piiratud ressurssidega Eesti ei saa sellisena olla jätkusuutlik. Taimi Käos paneb aga imeks, et meil ehitatakse eurorahadega muudkui külakiikesid, aga vanasti tulid külapoisid sellega suurepäraselt ise toime. Kui aga maal ringi vaadata, siis paistab, et tükati oleks nagu sõda üle käinud – majad on kokku kukkumas. Aare Laine vestab sellest, kuidas Muhu emandad Hellamaal maanaiste seltsi taastasid. Pärnus uuest sotsiaalmajast kirjutab Mait Murumets. Heino Levald on uurinud, kuidas toimib majandus islamimaades. Islamiriikides on ettevõtjail keelatud ülemäärase tulu saamine ning nad toetavad kavakindlalt sotsiaalvaldkonda. Ain Erik kutsub talvelgi Lõuna-eesti loodust tundma õppima. Käimata ei maksa jätta ei Karilatsi talurahvamuuseumis ning Varbusel maanteemuuseumis.
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
|||