avalehekülg

Nr 22 (914)
Neljapäev, 28. mai 2009
   




Arhiiv


Selle nädala Videviku esikülg pakub uudiseid nii sõnas kui pildis seltsielu elavnemise kohta Läänemaal Ridala vallas. Ka leiab huviline teavet hiljuti kahekümneaastaseks saanud Otepää invaühingu kohta. Aknafotolt leiame aga vastse sotsiaalministri Hanno Pevkuri, kes nüüdseks juba kolm kuud ametis olnud. Toimetus pealkirjastas tema vastused Videvik ajakirjanike küsimustele tõsiste sõnadega: "Seisame keeruliste valikute ees". Kõige valusamaks peab minister teadagi tööpuudusega seonduvat. Rahapuuduses sipleb ka tervishoid ehk moodsas kõnepruugis öelduna: raviteenuste osutamine. Meil võivad olla kui tahes kõrge kvalifikatsiooniga arstid ja õed, ning suur osa nendest polegi veel võõrsile tööle siirdunud, aga kui puudub raviraha, on pilt üpris tõsine, ja seda eriti eakate inimeste vaatevinklist. Seepärast on ootuskohane, et Haigekassa juhid käiksid nende käsutusse usaldatud rahasummadega mõistlikult ümber. Aga ometigi premeeris Hannes Danilov ennast ning teisi Haigekassa juhtisid hämmastavalt kopsaka lisahüvitisega, mille suurus ületas mitmekordselt pensionäri aastasissetuleku. Videviku küsimusele, kas minister Pevkur Haigekassa Nõukogu esimehena ei võiks soovitada seda täiesti kohatut suurhüvitist Haigekassa kontole tagasi maksta, vastas minister paraku eitavalt. Aga edaspidistele oma taskute täitmisele haigete raviraha arvelt pandavat ministri sõnul siiski piir peale.
Ants Tamme vaidleb juhtkirjas "Sammastega pügatakse pensionäre" sotsiaaldemokraadist riigikogu liikme Eiki Nestoriga, kes hiljuti Riigikogu kõnetoolist õhkas: "Kõigile on esimese ja teise pensionisamba rahade liikumine selge, aga ainult Ants Tammele mitte." Tamme näitab taas faktide najal, et pensionireformi kattevarjus kärbiti praeguste pensionäride kuuelatisraha ümmarguselt viiendiku võrra ning senisest poolteist korda suuremaks pügamiseks kujuneb lähiaastatel teise pensionisamba taha peidetav pensionikärpimine.
Sarjas "Me tuleme lapsepõlvemaalt" saab sõna Eha Kivi, kelle meenutused viivad meid Mõisaküla kanti.
Ajaloolase Mati Grafi mõttearendusi lugedes sunnib ennast peale järeldus, et olgu selle Eesti oma Lukašenka võimulolekuga või võimaliku võimulepääsemisega kuidas on, aga igitagurlase Karl Vaino näol oli meil juba ühe seesuguse ohtliku isikuga ilmselt tegemist.


Videvik on sõltumatu ja erapooletu ajaleht, asutatud 1990. aastal. Nädalaleht Videvik ilmub neljapäeviti. See leht räägib elust nii, nagu see praeguses Eestis on. Kajastab sotsiaalprobleeme ja kultuurisündmusi ja poliitika hetkeseisu. Videviku jaoks ei ole kriitikast kõrgemal seisvaid isikuid ega tabuteemasid. Lugeja leiab Videvikus kogu vajaliku teabe, saab nõu juriidilistes küsimustes, meditsiini-, aiandus- ja kodundusalaseid soovitusi.
Annab teada magnettormi päevad. Ilmuvad Eesti telekavad. Videvik annab hingetuge neile, kel on raske, ning peab oma lugejaiks ka neid, kes on jäänud säravast elust kõrvale. Videvik on tasakaalukas, optimistlik, oma lugejat austav ajaleht. Trükiarv keskmiselt 8500. Tellijaile on tasuta õnnesoovid ja leinakuulutused ning muu reklaam soodushinnaga

 



Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme
Tel/faks 672 0986, tel 672 0985. videvik@videvik.ee
Aadress: 10612, Tallinn, Paldiski mnt 36a

Tellida saab Eesti Posti kaudu.
Toimetus tellimusi ei vormista.