avalehekülg

Nr 13 (810)
Neljapäev, 29. märts 2007
   




Arhiiv


Nõmme saunad



Olen juba ammu plaaninud kirjutada Nõmme saunadest. Olin Nõmme saunade mõnudega kursis aastail 1940–1970, mil elasin Nõmmel. Ka hiljem Mustamäel elades olen kasutanud Nõmme saunade teenuseid.
Nõmme saunad minevikus. Glehni saunad
19. sajandi viimase kümnendi algul asutas Nikolai von Glehn Nõmmel esimese saun-vesiravila ehk vannimaja. See asus Glehni majas nr 27. Tollal polnud veel Nõmmel tänavaid ja majad kandsid terve Nõmme ulatuses ühist nu­meratsiooni. See vannimaja asus praeguste Põllu, Mai (Apteegi), Metsa ja Silla tänava vahel. Saunameheks oli Johannes Jaan­son, Glehni veovoorimees. Saunas oli 2 vannituba, riietusruum ja eluruumid — elutuba, köök ja veranda. Vesi tuli käsitsi vinnata kaevust ning pliidil kuumaks ajada. Pakuti soola-, sipelga-, kuuse- ning männikasvuvanne. Vannimaja te-­
gut­ses suvekuudel kell 8–12.
14. juulil 1902 asutas H. Kallak Valdeku tänava äärde teise sauna. Seal olid saadaval ka auruvannid. Rahvas eelistas endiselt Glehni vannimaja. Peagi vana vannimaja suleti.
Aga uus omanik Wil­helm Volk­mann ehitas sauna ümber ja see muutus 1910. aastal Nõmme esimeseks sanatooriumiks. Seal pakuti soola-, muda-, süsihappe-, männikasvu-, väävli- ja auruvanne, samuti tehti massaaži ja elektriravi. Muda toodi kohale Haapsalust. Asutus lõpetas oma töö 1920-ndail aastail.
Valdeku tänavasse ehitati 1931. aastal esimene avalik saun Nõmmel. Projekti autor oli Nõmme arhitekt Robert Natus. See oli ajakohane saun. Seal olid ka avarad ravi-, sealhulgas mudavannid. Nende üle pidas valvet üks ettevõtte osanik, Nõmme linnaarst Aleksander Trusa. Saun töötas algul 4 päeva nädalas, neljapäeviti oli külastajaiks “pee-­
nem publik”, pingid olid kaetud li­naga. Reedel, laupäeval ja püha­päeval oli saun avatud lihtinimes­tele, istuda tuli siis paljal puupingil.
Selle sauna allakäik algas nõu­kogude korra päevil. Siis olid sau­nas tohutud järjekorrad, tihti paa­ritunnised. Pesemisruum ja riie­tusruum kippusid kitsaks jääma. Saunapilet maksis vaid 20 kopikat, õpilastele poole vähem. Vaheteva­hel toodi sauna rivikorras sõdureid, kes seal käratsesid ja pesid oma nappi pesu (see oli küll tegelikult keelatud!).
See saun oli pärast sõda tihti­peale must ja kasimata. Sageli olid veekatkestused. Kes õigel ajal ei muretsenud tagavaraks kappadesse vett, võis seebiseks jääda! Saun töötas 1990. aastate alguseni. Siis seisis maja rohkem kui 10 aastat tühi.
Hellitati siiski lootust, et Val­deku saun taastatakse. Sauna ha­katigi ümber ehitama 2004. aas­tal. Kuid maja rekonstrueeriti elu­majaks ja bürooruumideks. Siia ehitati üks suurem ja kolm väiksemat korterit ning äriruumid. Maja rekonstrueerimise projektee­ris arhitekt Olavi Nõmmik.
Silikaadi saun
1938. aasta märtsis avas uksed OÜ Silikaadi Saun Pärnu maanteel. Hoone arhitekt oli nõmmelane Fr. Wendach. Saun projekteeriti 50 inimesele. Oli ka neli numbrisauna (vannituba). Oli veel rooma saun ja aurukapp. Saunas oli avar leiliruum lavaga, lisaks veel einelauaruum. Nüüdseks on Silikaadi saun oma töö ammugi lõpetanud. Kadus igavikku Silikaadi tehas, pole enam Silikaadi nimetustki, on endine ennesõjaaegne nimi — Risti. Ku­nagises Silikaadi saunas paikneb nüüd alkoholikauplus Järve Fee­noks.
Kivimäe saun
Juba 1940. aastal registreeriti Kivimäe-Pääsküla ühistu Oma Saun. Ehitati valmis isegi sauna vundament Kivimäe jaama juures (nüüd Sihi tänavas). Kaugemale aga ei jõutud. Pöördelised sündmused 1940. aastal ja alanud sõda tõmba­sid sellele ettevõtmisele kriipsu peale. Kivimäe sauna ehitamiseni jõuti alles hiljem.
Kivimäe saun on ligi 1700 ruut­meetrit suur kolmekorruseline hoone. See paikneb 3000-ruutmeet­risel kinnistul, selle juurde kuulu­vad katlamaja ja muud väiksemad hooned. Praegu on Kivimäe saun antud rendile.
Saunaruumid võtavad enda alla ühe korruse, ülejäänud ruumid seisavad kasutamata. Kogu maja vajab hädasti kapitaalremonti.
On kavas saunaruumid korras­tada. 2006. aastal oli selleks ette nähtud 500 000 krooni, Nõmme linnaosavalitsus peab plaani tuua Kivimäe sauna ruumidesse üle ka Nõmmel tegutsev Valge Risti supiköök.
Kivimäe saun alustas tööd 1959. aastal ja on ilma suuremate remontideta tegutsenud tänini.
Nõmmelased on harjunud käi­ma Kivimäe saunas. Nädalavahe-­
tus­tel külastab sauna kuni pool tuhat inimest. Saunas on pensionäridele tehtud soodustusi.
Veel pärast sõda töötas Nõmmel Vääna tänavas väike raudteelaste saun. Seal käisid põhiliselt raud­teelased ja läheduses elavad ini­mesed. Nüüdseks on see saun ehitatud ümber elamuks.
Mustamäel pole sauna
Pesemisvõimalusi on piisavalt ka Männikul Pihlaka tänava sot­siaalmaja 6-kohalises saunas, Nõmme ujula saunas Pääskülas ja Nõmme Spordikeskuse uue ja va­na maja saunas.
Aga Mustamäel pole ühtegi avalikku sauna. Samas planeeritak­se Mustamäele ehitada kirikut.

AVO SUURVÄRAV

  
Reklaam:


Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme
Tel/faks 672 0986, tel 672 0985. videvik@videvik.ee
Aadress: 10612, Tallinn, Paldiski mnt 36a