Soolikarohi — ravim- ja ilutaim

 

Rahvas tunneb soolikarohtu veel jooksjarohu, kõhuvalurohu, saunarohu, solknarohu, ussipuju ja põllupihelga nime all Kasvab tee- ja põlluservadel, prahipaikadel ja varemetes. Soolikarohi on mitmeaastane rohttaim. Tihedalt lehistunud varred kasvavad 40—120 cm kõrguseks. Lehed on kuni 20 cm pikad, sulgjagused ja tihedalt kaetud näärmelohukestega. Õied on kollased, tihedalt korvõisikus. Õitseb juulist septembrini.
Õied sisaldavad eeterlikke õlisid, flavoonglükosiide, park- ja mõruaineid, orgaanilisi happeid, karotiini. Soolikarohu preparaatidel on sapieritust ergutav, põletiku-, palaviku- ja nugilistevastane, higileajav ning seedetegevust korrastav ja söögiisu tõstev toime. Ravimina kasutatakse korvõisikuid. Kogutakse õitsemise algul ning kuivatatakse õhukese kihina varjulises kohas.
Soolikarohtu kasutatakse teena soolenugiliste tõrjeks, sapinõristina, sapipõie- ja maksapõletiku korral. Teed juuakse kolm korda päevas. Välispidiselt tarvitatakse soolikarohtu vannide ja kompresside tegemiseks halvasti paranevate haavade, sügeliste, podagra ja liigesepõletiku raviks.
Sooleparasiitide tõrjeks kasutatakse droogi ka veterinaarias.
Ka maitsetaimena on soolikarohi tuntud. Õisikuid kasutatakse vürtsisegudes liha- ja likööritööstuses.
Soolikarohi on kaunis ka ilutaimena aiaäärtes ja teeservades.