Tööandjad oleme meie kõik


(Videvik, 12. aprill 2001)

 

12. aprilli Videvikus on Videviku asetoimetaja Imbi Jeletsky pöördunud avaliku kirjaga sotsiaalministri poole, et toetada suure pere emale Anne-Ly Suitsule palga maksmise ideed.
Asetoimetaja märgib oma kirjas täiesti õieti: “Küsimus on hoopis muus — see on suhtumine lastesse /.../ Kui valitsus leiab võimaluse väga suurte perede emadele palka maksta, tõestab ta seda, et oskab tulevikku vaadata /.../”
Kohe alguses tuleb öelda, et kindlasti ei saa rääkida palgast. Palka saadakse töö eest, perekond Suits vajab toetust.
Nii et proua Suitsu puhul tuleks rääkida mingit liiki toetusest. See võiks siis olla näiteks miinimumpalga suurune suure pere ema toetus. Ent küsimus tekib, miks ainult proua Suitsule. Sel juhul tuleks maksta sellist toetus kõigile, kelle peres on kümme ja enam last. Aga mispoolest on üheksa, kaheksa, seitsme lapsega emade panus väiksem? Ning ka kuue, viie, nelja ja kolme lapse kasvatamine on emale siiski suur koormus. Kui riik tõmbaks joone proua Suitsu juurde ja ütleks, et tema saab ja teised ei saa, siis oleks teiste tublide emade pahameel igati õigustatud, sest nende panus oleks sellega pisendatud.
Riik ei saa emadel vahet teha. Kui riik maksab, siis maksab ta kõigile koos, mitte ühele eraldi. Tõsi, peretoetused võiksid olla suuremad ning selle küsimusega tegelevad poliitikud ja ametnikud agaralt, leidmaks lisavahendeid. Lapsed on riigi jaoks olulised, aga nad kõik on olulised. Riik ei saa öelda, et proua Suitsu lapsed on teistest olulisemad — tulevane suurkirjanik, president või tipphelilooja võib tulla teistestki peredest.
Sigrid Tappo,
Sotsiaalministeeriumi
pressiesindaja

 

Tänan! — ja palun lugege minu avalik kiri veel kord tähelepanelikult läbi. Seal on selgesõnaliselt öeldud, et rohkem kui 10-lapselisi peresid on Eestis 20, kõik need tublid emad väärivad palka kogu meie rahvale väga vajaliku töö eest, mida nad teevad. Tõsi küll, omas kodus, ent nimelt tööd. Toetus on teine asi, seda antakse väetitele ja hädasolijaile, neile, kes tööd teha ei suuda. Toetusel on armuanni mekk man. Loomulikult on laste kasvatamine raske, ka ühe, kahe, kolme lapse kasvatamine nõuab vanemailt palju. Ent kusagile tuleb piir tõmmata, kusagilt peab alustama. Seitsme ja enama lapsega peresid on Eestis 250. Alustagem siis neist, lugegem need emad kodustöötajaiks, kes selle eest riigilt palka saavad. Ei maksa lähtuda sellest, et nõnda ei ole varem tehtud ja seepärast ei saagi teha. Pretsedendi loomine peab algama suhtumisest, tahtmisest teha, mitte tahtmisest tõestada, et teha ei saa.
IMBI JELETSKY
P. S. Küll tahaks teada, mida vastaks hr. E. Nestor ise avalikule kirjale, mis ju temale adresseeritud oli.