Valitsuse otsusega on alates 1. aprillist riikliku pensioni staaiaasta hinne ja aastakoefitsiendi hinne 27 krooni ja 40 senti senise 26 krooni ja 24 sendi asemel, mis toob kaasa pensionide tõusu alates 1. aprillist keskmiselt 50 krooni kuus.
Kuidas pensionide ümberarvutamine toimub, selgitab Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak.

Pensioni arvutamisest
Pensionide arvutamine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Seaduses on sätestatud, millistest osadest pension koosneb, mida need osad endast kujutavad ja kuidas nende osade suurus määratakse. On kehtestatud põhimõte, et pensioni osade suurus sõltub sellest, kui palju on igal aastal eelarves tulusid pensionide maksmiseks.
Riikliku pensionikindlustuse seadus näeb pensioni arvutamise valemi ette kolmeosalisena:
P = B + S + K, kus
B on riikliku pensioni baasosa, mille suuruse kehtestab Riigikogu eelarve vastuvõtmisel ning mis alates 2000. aasta 1. aprillist on 410 krooni kuus;
S on staaiosak, mille kaudu hinnatakse tööpanust kuni 1998. aasta 31. detsembrini, arvestamata kunagi saadud palga suurust. Üldreeglina vastab siin tööraamatusse kantud ühele tööaastale üks pensioniõigusliku staai aasta;
K on kindlustusosak, mille puhul omab tähtsust isikustatud sotsiaalmaksu summa suurus, s.o. teenitud palk. Selle kohta peetakse arvestust alates 1999. aasta 1. jaanuarist.
Sotsiaalmaksu isikustamisest
Isikustatud sotsiaalmaksu arvestust peetakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist.
Kui maksukohustus lasub isikul endal, arvestatakse isikustamisel makstud sotsiaalmaksu, muudel juhtudel arvestatud sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu isikustamisel on erinevad võimalused vastavalt sellele, kes on sotsiaalmaksu maksja:
1) kui isik töötab tööandja juures ja tööandja maksab tema eest sotsiaalmaksu, siis isikustatakse tema kohta tööandja arvestatud sotsiaalmaksu summa;
2) füüsilisest isikust ettevõtja puhul isikustatakse tema ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaksu summa;
3) isiku puhul, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu (lapsehooldustasu saav isik, ajateenija, töötu jne.), isikustatakse arvestatud sotsiaalmaksu summa. Riik maksis nende isikute eest sotsiaalmaksu 1999. aastal (alates 1. aprillist) 1250-krooniselt kuupalgalt ja 2000. aastal 700-krooniselt kuupalgalt arvutatud määras.
Pensionikindlustusstaaist
Pensionikindlustusstaai arvestamise aluseks on andmed isikustatud sotsiaalmaksu kohta. Õigus pensionikindlustusstaai ühele aastale on pensionikindlustatul, kelle isikustatud sotsiaalmaksu summa suurus on vähemalt võrdne kuupalga alammäära aastasummalt makstava sotsiaalmaksuga. Isiku puhul, kelle eest sotsiaalmaksu maksab riik, arvestatakse pensionikindlustusstaai samaväärselt sotsiaalmaksu tasumisega kuupalga alammääralt.
Ühe kalendriaasta eest on võimalik saada maksimaalselt üks pensionikindlustusstaai aasta. Pensionikindlustusstaai arvutamisel võrreldakse pensionikindlustatu kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksuga.
Pensionikindlustatu aastakoefitsiendist
Pensionikindlustatu aastakoefitsiendi saamiseks jagatakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu summa isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suurusega.
Eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suuruse kinnitab valitsus hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil. Isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus oli 1999. aastal 14 891 krooni ja 2000.aastal 16 606 krooni.
Seega pensionikindlustatu aastakoefitsient sõltub otseselt isikustatud sotsiaalmaksu suurusest.
Riikliku pensioni staaiaasta hindest ja pensionikindlustuse aastakoefitsiendi hindest
Need on valitsuse poolt määratavad suurused, millest esimest kasutatakse pensioni staaiosaku arvutamisel ning teist kindlustusosaku arvutamisel. Nagu juba öeldud, on 2001. aasta 1. aprillist nii staaiaasta hinne kui ka aastakoefitsiendi hinne 27,40 krooni.
Riikliku pensioni staaiosak ja kindlustusosak
Staaiosak on riikliku pensioni osa, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staai aastate arvu ja staaiaasta hinde korrutisega. Kindlustusosak on riikliku pensioni osa, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastakoefitsiendi hinde korrutisega.
Mõned näited pensionide arvutamisest
1999. aasta isikustatud sotsiaalmaksu keskmiseks suuruseks on 14 891 krooni. 2000. aasta isikustatud sotsiaalmaksu keskmiseks suuruseks on 16 606 krooni.
Baasosa suurus on alates 1. aprillist 2000. aastal 410 krooni.
Staaiaasta hinne ja pensionikindlustuse aastakoefitsiendi hinne on alates 2001. aasta 1. aprillist 27,40 krooni.
1999. aasta jaanuarikuu kuupalga alammäär oli 1250 krooni, seega kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvestatud sotsiaalmaksu summa on 1250 × 0,33 × 12 = 4950 krooni. Järelikult kõik pensionikindlustatud, kelle 1999. aasta isikustatud sotsiaalmaks oli vähemalt 4950 krooni, saavad 1999. aasta eest ühe pensionikindlustusstaai aasta.
2000. aasta jaanuarikuu kuupalga alammäär oli 1400 krooni, seega kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvestatud sotsiaalmaksu summa on 1400 × 0,33 × 12 = 5544 krooni. Järelikult kõik pensionikindlustatud, kelle 2000. aasta isikustatud sotsiaalmaks oli vähemalt 5544 krooni, saavad 2000. aasta eest ühe pensionikindlustusstaai aasta.
Näide 1
Oletame, et pensionär Ants oli enne 1999. aasta 1. jaanuari kogunud 40 aastat pensioniõiguslikku staai ning 1999. ja 2000. aasta eest lisandus talle ka 2 aastat pensionikindlustusstaai. 1999. aastal oli tema isikustatud sotsiaalmaksu suurus 22 337 krooni, 2000. aastal aga 33 212 krooni. Tema pensioni ümberarvutus toimub valemist P = B + S + K lähtudes järgmiselt:
baasosa B = 410 krooni; staaiosaku S saamiseks korrutatakse pensioniõigusliku staai aastate arv staaiaasta hindega: S = 40 × 27,40 = 1096 krooni; kindlustusosaku K saamiseks korrutatakse aastakoefitsientide summa aastakoefitsiendi hindega: aastakoefitsient 1999. aasta eest on 44 973 : 14 891 = 3; aastakoefitsient 2000. aasta eest on 33 212: : 16 606 = 2 ja aastakoefitsientide summa seega: 3 + 2 = 5 ning kindlustusosak:
K = 5 × 27,40 = 137 krooni.
Seega pensioni suurus
P = 410 + 1096 + 137 = 1643 kr.
Näide 2
Oletame, et pensionär Malle oli enne 1999. aasta 1. jaanuari kogunud 42 aastat pensioniõiguslikku staai ja 1999. ning 2000. aastal enam ei töötanud. Siis toimub tema pensioni ümberarvutus 1. aprilliks 2001 järgmiselt: P = B + S = 410 + 42 x 27,40 = 1561 krooni.
Nendest näidetest on näha, kuidas keskmisest suurem palk kahel viimasel töötatud aastal mõjutab pensioni suurust.
Teatised pensionikindlustatutele
Seaduses on sätestatud, et igal aastal teatatakse pensionikindlustatule tema poolt või tema eest makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu summa, pensionikindlustuse aastakoefitsient ja pensionikindlustusstaa. Selleks väljastatakse igale pensionikindlustatule 1. juuliks eelneva kalendriaasta kohta teatis, mis kajastab tema kohta riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud andmeid.
Soovitusi pensionikindlustatutele
• Kui isik on muutnud elukohta või soovib teatist saada mingil konkreetsel aadressil, on tal võimalus see aadress teatada Sotsiaalkindlustusameti pensionikindlustuse registriosakonnale või kohalikule pensioniametile.
• Kui isik ei ole 1. juuliks teatist kätte saanud, on tal võimalus teatise duplikaadi saamiseks pöörduda Sotsiaalkindlustusameti pensionikindlustuse registriosakonda või kohalikku pensioniametisse.
• Teatises toodud andmeid tuleks võrrelda tööandja(te)lt saadud tõendi(te)l olevatega. Andmete erinevuse korral soovitame selgituste saamiseks pöörduda kõigepealt tööandja(te) poole. Pensionikindlustatul on samuti õigus taotleda andmete täpsustamist või erinevuse põhjuste selgitamist Maksuameti kohalikult asutuselt, kes on kohustatud taotluse rahuldama kolme kuu jooksul. Sellisel viisil saab tagada andmete õigsuse. Vigade parandamine aastate pärast, kui isik hakkab pensionile minema, võib olla raske, kui mitte võimatu.