Ida-Virumaa on Eesti kirdepoolseim maakond. Põhjast piirneb ta Soome lahega, idast Eesti—Vene kontrolljooneks oleva Narva jõega ja lõunast Peipsi järvega.

Maakonnas elab veidi vähem kui 200 000 inimest. Ida-Virumaal on 7 linna ja 16 valda. Maakonna keskus on Jõhvi linn, mis asub kahe rahvusvahelise maantee, nimelt Tallinna—Narva ja Jõhvi—Tartu—Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinna—Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustavad hea infrastruktuur ja suhteliselt madal tööpuudus. Enamik regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas.
Jõhvis elab umbes 13 000 inimest, kellest 1/3 on eestlased ning ülejäänud esindavad enam kui 40 erinevat rahvust.
Ida-Virumaa on pikka aega olnud tähtis tööstuspiirkond. Põhilised tööstusharud on mäe-, keemia- ja ehitusmaterjalitööstus ning elektrienergeetika, samuti puidutöötlemine ning tekstiilitööstus.
Turismiobjektidena on Ida-Virumaal tuntud eelkõige nn. kuldne kolmnurk — Narva kindlus, Kuremäe klooster, Purtse linnus.
Loodushuvilised seavad selle kõrvale oma meeliskolmnurga, mille esimeseks tipuks on Eesti loodusmaastike sümboliks kuulutatud ning UNESCO maailma looduspärandi nimestikku pakutud, kohati rohkem kui 56 m kõrgune Saka-Ontika-Toila pankrannik, teiseks pikad supelrannad Peipsi põhjarannikul, mis pakuvad häid võimalusi suvitamiseks, kalapüügiks, purjetamiseks, paadisõiduks või lihtsalt looduse nautimiseks, ja kolmandaks Alutaguse rabad ja metsad. Unikaalne paik on ka Kurtna maastikukaitseala, kus liivanõmmede vahel asub rohkem kui 40 järve ja järvekest. Kokku on Ida-Virumaal rohkem kui 1000 vaatamisväärsust, mis pakuvad teaduslikku, esteetilist, ajaloolist või kultuurilist huvi. Arhitektuuriobjektidest väärivad vaatamist Mäetaguse mõis ja Illuka mõis. Kauniks paigaks võib lugeda Toila-Oru parki, kus on loetletud 270 puittaimede liiki ja vormi. Park rajati umbes 100 aastat tagasi Peterburi kaupmehe Jelissejevi suvelossi ümber. Lossi endisaegsetest hoonetest on säilinud teenijatemaja ja pesuköök. Toila pargis asub ka laululava, kus toimub suur osa Ida-Virumaa kultuuriüritustest.
Et Ida-Virumaa on läbi aegade olnud vastasseisude piirkond, sellest annavad tunnistust mitmed mälestised. Eestlastele on tähtis Purtse Hiiemägi kui muistne pühapaik, kuhu kogunesid kogukonna vanemad nõu pidama. Hiiemäe kasutuse arvestatav aeg ulatub II aastatuhande I poolde meie ajaarvamise järgi.
Kuid siis tulid anastajad ja rajasid oma kaitseehitised. Näiteks Vasknarva ordulinnus rajati 1349 ja sellest sai 1427. aastal ordufoogti residents. Tänapäeval on kunagisest võimsast kaitseehitisest alles ainult 3 meetri paksused müürid.
Hästi on aga säilinud Hermanni linnus Narvas kui kompleks, mis koosneb keskaegsest Liivi ordulossist ja linna kaitsevööndist. Linnuse peatorn on ühtlasi Narva linna sümboliks. Praeguseks ei ole Eestis säilinud ühtki teist nii mitmekülgset sõjalis-ajaloolist ehitist. Koos Ivangorodi kindlusega moodustab Hermanni linnus üleeuroopalise tähtsusega ajaloolis-arhitektuurilise ansambli.
Vaivara Sinimäed tuletavad meelde suuri sõdu. Osaliselt on säilinud I ja II maailmasõja aegsed kaitseehitised — Saksa vägede staap, sissevajunud punkrid jne.
Kuremäe on koht, kus külastaja peale looduse ilu nautimise võib tutvuda selle omapärase maakoha ajaloolise minevikuga, paikadega, mis on seotud rahvamuistenditega Kalevipojast ja tema tegevusest. Üks suuremaid vaatamisväärsusi on Kuremäe vene-õigeusu nunnaklooster. Kloostris on kaunis ja rikkaliku sisekujundusega peakirik ja suur park koos rohkearvuliste abihoonete ja väravatornidega.
Mitmeid vanu linnuseid, mõisahooneid on hakatud viimasel ajal restaureerima, turismiobjektideks kujundama. Üks paremaid näiteid sellest vallast on Purtse kindluselamu, mis algselt rajati 1533. aastal. Vahepeal olid linnusest alles üksnes varemed, kuid nüüd on ta restaureeritud ja erastatud. Kindluses on kontserdisaal, mida saab kasutada ka konverentside ja nõupidamiste korraldamiseks. Restaureeritakse ka Ontika mõisa, sinna tuleb arendus-koolituskeskus. Mäetaguse mõisa härrastemaja on väga esinduslik, paistes silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Siin on kahe sajandi vanused tammepuust uksed, puutrepp, kaunid laemaalid. Mõisas on nüüd kamina-, näituse-, banketi-, kontserdisaal ja väljaüüritav mõisakorter.
Hästi on säilinud Kalvi mõis Aseri lähedal Ida- ja Lääne-Virumaa piiril. Mõisahoone on tagastatud õigusjärgsele omanikule.
Aa mõis tekkis ajavahemikus 1426—1497. Sõdade käigus mõis rüüstati ja oma endise ilme sai mõis tagasi aastail 1720—1730. Juurde ehitati tiibhooned, abihooned, majandushooned ja kabel. 1919. aastast on mõisas vanadekodu, praegune Aa hooldekodu. Ida-Virumaa sotsiaalprobleemidest kirjutame lähemalt järgmistes lehenumbrites.