“Ebasoodsatest päevadest “ kõneldakse ja kirjutatakse veidi rohkem kui tosin aastat, alates ajast, mil mõned Venemaal ilmuvad ajalehed ja ajakirjad hakkasid lugejaile teatama kuni kuuks ajaks ette ennustatud “magnettormipäevi”, mis mõjutavat tervist.
Magnettormiks nimetatakse Maa magnetvälja tugevat ja kiiret korrapäratut muutumist. Seda põhjustab Päikese loidetest lähtuva päikesetuule, s.t. laetud aineosakestest koosneva kiirguse puhang. Magnettorm kestab mõnest minutist paari ööpäevani. Tormiga kaasnevad virmalised ja raadioside häired ning elavneb atmosfääri tsüklonaalne tegevus.
1980. aastate teisel poolel prognoosis magnettormide kuupäevi tolleaegse NSVL Meditsiini Akadeemia Siberi Osakonna Kliinilise ja Eksperimentaalse Meditsiini Instituut, mis asus Novosibirskis. Sealsed meedikud teatasid, et nad annavad trükis avaldamiseks andmed ainult kõige ohtlikumate magnettormipäevade kohta, mis esinevat 5—8 korda kuus. Trükisõnas ilmunud teated olid äärmiselt infovaesed, kuid nende kommentaarid viitasid ikka ja jälle võimalikele tervisehäiretele. Lehelugeja viidi ärevusse, ta ootas murega “tormipäevi”, teadmata, kas ja kuidas need ennustused on teaduslikult põhjendatud.
Kohe pärast esimeste prognooside ilmumist teatasid Jekaterinburgi lähedal asuva Arti magnetismi observatooriumi geofüüsikud, et ajakirjanduses avaldatud magnettormide ennustuse täpsus on üpris väike. Novosibirskist pärit prognoosist läks 1986. aastal täide 26 %, 1987. aastal ainult 13 %! 1987. aastaks ennustati 64 magnettormi kogukestusega 72 päeva, tegelikult oli aga 19 tormi, mis vältasid 103 päeva. Nelja kuu kohta ei ennustatud neil aastail õigesti ühtegi magnettormi.
Magnettormide prognoosi levitamine (reklaamimine) kutsus paljude erialade esindajates esile hämmelduse. Seda põhjustas ennustuste ebatäpsus ja ühe inimest mõjutava keskkonnateguri põhjendamatu ületähtsustamine. Peatselt muutsidki prognoosi väljapakkujad oma terminoloogiat. Kui esialgu torkas teadete pealkirjades silma kurjakuulutav “magnettorm”, siis mõne aja pärast see termin kadus ja kirjutama hakati geomagnetismi, seejärel geofüüsikaliste tegurite suhtes ebasoodsatest, lõpuks lihtsalt ebasoodsatest, halbades või rasketest päevadest.
Magnetvälja vahetuks tajumiseks ei ole inimesel meeleelundit. Miljoneid aastaid väldanud evolutsiooni käigus pole tark loodus selle kujunemist vajalikuks pidanud. Nähtavasti ta ei lugenud looduslikku magnetvälja ohuks, mille eest meeleelund peab inimest hoiatama. Kuid selle füüsikalise keskkonnateguri otseses või kaudses mõjus organismile ei kahelda. Päikese aktiivsuse muutumine mõjutab elusorganismi just Maa magnetosfääri kaudu.
Tagantjärele on Päikese aktiivsuse suurenemise perioode seostatud epideemiate ja sotsiaalsete pingete (sõdade, revolutsioonide) tekkimisega, kuid tulevasi sõdu või gripipuhanguid pole selle järgi siiski hakatud ennustama.
Magnettormid võivad häirida side- ja elektrisüsteeme. Päikesetuule mõju kohta on väga ilmekas näide võtta Kanadast, kus 13. märtsil 1989. aastal jäi kogu Quebeci provints mitmeks tunniks ilma elektrita. Hilisemaks trafode remondiks aga kulus mitu miljonit dollarit.
Aastail 1976—1995 registreeriti magnettormi 900 päeval. Kinnitatakse, et tervet inimest ei tarvitse magnettormipäevad häirida. Üleväsinute ja haigetega on võib-olla teistmoodi lugu. Mõned uurijad on leidnud, et sagedate magnettormidega aastatel kasvab suremus südamehaigustesse, võrreldes magnetiliselt rahulike aastatega. Kuid teised pole erinevust täheldanud. Samasugune on olukord ka psüühikahäiretega. Metoodiliselt korrektseid uurimusi on seni veel vähe.
Magnettormid on üks keskkonnategur, mis ei mõjuta organismi üksinda, vaid ikka koos teiste sise- ja välisteguritega. Et magnettormid võivad kaasa tuua ka tehnilisi probleeme, siis on nende ennustamise võimaluste uurimine nüüd tõsiselt käsile võetud. “Ebasoodsate päevade” prognoosi aga ei maksa tõsiselt võtta. Kui endale väga tugevasti sisendada, et mõnel kuupäeval tekib kindlasti ebameeldivusi, siis pole ime, kui need tekivadki.

HARRI JÄNES